The end

See blogi on nüüd ametlikult oma tegevuse lõpetanud. Uue, inglise keelse ja hoopis teiseteemalise blogi leiate aadressilt: www.kirsielu.blogspot.com

Tänan tähelepanu ja kaasaelamise eest,
Armastusega foreverandsinsiirlijoors,
Mina :)

ma olen viimasel ajal hästi palju mõelnud. inimsuhetest ja suhtlemisest. ja täpsemalt, et millal on mõtet oma tunded välja elada, arvamust avaldada ja kakelda ja mis situatsioonides on targem lihtsalt kokku leppida, et see oli lihtsalt üks unfortunate situation ja misunderstanding ja lets go on...
ega mul vastust polegi. aga suur kohalejõudmine mulle kui igipõlisele vaidlejale-väitlejale, et  vahest tõesti on unfortunate misunderstanding ja lähme edasi.
üks õppejõud pole vist sellele järeldusele jõudnud ja loobus tööst. meil on eksamil nüüd üks aine vähem.
sellised mõtted

muidu läheb hästi. Väga :)

päikest ja lund :)
Kirsi
maski alt

(kuu aja pärast on teine jõulupüha)
täna on piparkoogid

Minu arvates Aarhus on lihtsalt selline koht, kus sa nädala sees lihtsalt hakkad Andrea Bocellit ja Lana Del Reyd kuulama, palju aega kodus veetma ja pargis jalutama. Aga see võib ka sügis üldiselt olla.   

Nii ma elan

Time flies

Mulle meeldib Taani :). Olen seda ennegi avastanud ja öelnud, aga kui eile koolist tulin ja paduvihma sadas mu endiselt ebasobivate riiete peale ja tuul oli nii tugev, et valib mulle ise liikumisesuuna ja blows off my mind ja ma lakkamatult naeratasin, olin selles kindel.

Tulin üleeile Eestist. Seal on ka tore. Käisin emmega Saaremaa kolmepäeva jooksu jooksmas, Tallinnas tsillimas ja Hiiumaal hängimas. Mulle väga meeldib Eestis, aga minu meelest on nii, et siin ma arenen ja kasvan suuremaks ja targemaks, aga nii kui tagasi Eestisse lähen, olen sama vana tagasi. Ja mulle ei meeldi see. Võibolla on asi hoopis selles, et mulle pole kunagi meeldinud, kui ma niisama istun ja midagi asjalikku ei tee ja midagi uut ei õpi ja siis hakkan ennast lihtsalt enda pärast pahasti tundma. Olen jah nohik, aga mulle meeldib koolis käia ja targaks saada. Ja seda on Taanis õnneks piisavalt ja veelgi.

Aga et ma pole nii ammu kirjutanud, ei oskagi vist nüüd midagi muud öelda. Taani keele kolmandal eksamil skoorisin maksimumpunktid ajeee.

Tervitaksin kõiki, keda sobib ja ilusat hilissügist :)

Täiesti imelik on olla.

Ma olen nüüd rongis ja sõidan Kopenhaagenist koju. Aarhusesse. Kell on 19:09 ja usa kell on 13:09. Täiesti imelik on olla.
Ma vingusin küll, kuidas ma igatsen siirust ja tõsisust, aga..mul on selline tunne, nagu kõik mu ümber oleksid mu peale pahased. Nad on täbarad ja tõsised ja..ma ei saa sõnagi taani keelest aru. Või saan, aga ühtegi lauset küll moodustada ei oska. Enne tahtsin kohvi osta ja jäin poole lause peal toppama ja mul polnud aimugi, kuidas jätkata. Lõpuks sain oma kohvi ikka ka, aga..

Ilus ilm on. Palju rohkem sügis. Ma ei jõua oodata, et Aarhusesse jõuaks. Tund aega veel.

Oli see alles suvi. Nii pikk ja nii lühike. Ja nii..ebareaalne. Et kui nüüd tagasi olen, siis...nagu oleks lihtsalt korraks magama jäänud ja imelikku unenägu näinud. Aga see oli väga hea suvi. Väga.

Ja paremat kohta kui New York City ma ei tea. Ma arvasin, et jään sellega rahule, või kui siis pettun hästi natukene, sest ma tean kõike, nagu filmis on, aga elu pole film. Aga see oli NII palju parem.

Ja siis ongi imelik, et inimesed olid seal sõbralikud ja all about smalltalk ja hey how are you, aga taanlased on taanikeelsed ja tõsised ja keel kõkab nagu prantsusekeel hoopis. Loodetavasti selleks, et nad on rongis ja pole Aarhusest, sest ma ei saanud enne ka ebakohalikest hästi aru.

Ilm on ilus. Tore suvi oli. Sügis tuleb ka hea.

Ma armastan elu J.

Ja ema

Ja sõpru ja peret ja kõiki teisi, kes mind ära tundsid ja soovilooks on see ’ you’ve got the love..’-laul miskipärast.

Olen juba emme ja Mihkliga telefonitsi vestelnud ja Agnesega sõnumeid saatnud. Telefoni on väga hea kasutada.

Tsau.

I LOVE NYC :)

NYC

Soovilooks on Empire state of mind ja elu on imeline.

Ma kahjuks ei taha palju kirjutada, sest elu aknataga on niii põnev, aga mainiksin siiski midagi ära, et see siin oleks.
laager sai läbi pühapäeval. Pühapäeva ja esmaspäeva veetsime majasid koristades ja nendest välja kolides, mis oli HULLUMEELNE, pidime mõlemad majad täitsa tühjaks tegema ja läikima lööma.
Teisipäeval sõitsime Washingtoni koos kõikide counseloridega, et mina Paul ja Alex saaksime NYCi sõita bussiga, aga kahjuks tabas meid maavärin, nii et jäime oma õigest bussist maha ja hiljem kulutasime kaks tundi metroos, mis sõitis max speed 15mph ilma ajakavata :D. Siis saime new yorgi bussi peale, mis istus tund aega liiklusummikus ja jõudsime lõpuks kell 1:30 kohale. Kõikide oma asjadega New Yorgi kesklinnas ja polnud päris kindlad, mis edasi saab. Tahtsime Alexi onu juurde minna, aga ta elab Nycist väljas. Kõndisime ringi ja veendusime, et kõik ühistranspordiasjad on oma töö lõpetanud, nii et võtsime takso.
Siis hängisime kaks ööd alexi onu juures ja nüüd oleme pauliga nycis korteris kuni laupäevani. See on nii cool. Ilus ja puhas ja uhke ja kõigele lähedal. Ja see järgmine on 300meetri kaugusel.
Nüüd lubatakse pühapäevaks tornaadot :D. Kõigil palutakse siseruumidesse jääda ja on võimalik, et inimesi hakatakse nycist evakueerima :/. loodetavasti nii hulluks ikka ei lähe ja esmaspäevaks paraneb, sest mu lennuk läheb esmaspäeval.
Oleme Pauli ja Alexiga ringi trippind ja palju nalja saand, ja...noh...ega ma ei teagi. Kael on kange üles vaatamisest ja paremini, kui siin ja praegu, ei ole ma vist ennast küll, kui mitte elusees, siis vähemalt ammu aega tundnud.
Life is amazing :)