adjöö adjöö

Et olla vormis mängin neljapäeval Henrit, shalalalallalalalallalalalaa. Ehk siis teen kahetunniseid trenne ja aimugi pole miks :D. Aga täna jõudsin peaaegu selle mäe tippu, mida ma ülepäeviti vallutamas käin. Alguses ei viitsind poole pealegi joosta, aga täna jooksin peaaegu kõik ära, siis pidin natuke aega koguma ja jooksin täitsa üles välja. Imelik küll, aga päris uhke tunne oli juba :D.
Noh ja jooksin siis ja mõtlesin, et küll see Hiiumaal elamine on ikka seiklus. Kõik need asjad vaja järgi proovida, mis noorusel ikka, aga võimalused nii piiratud. Võinoh, inimeste hulk. Ja et samal ajal pole keegi meist lugusid-salvestav artist (kui siinkohal sujuvalt unustame Sarah. Ja Efka oma romantilise jõuluduetiga Kaupo Tartuga :D) ega kirjanik ega muu tuntud loovisiksus, et kõiksugu seiklused kirja panna ja sellekaudu meie kõigi huvid suhteliselt rahuldada, tuleb meil hoopis võtta kõik need asjad ja need eluks teha. Mis on palju aeganõudvam. Ja valusam. Ja et võimaluste hulk võisiis inimeste arv on nii piiratud, saame ühe parajalt seebikalise elu kokku. Mulle meeldis Hiiumaal olla ja Kärdla kool. Oi kui tore on Kärdla kool. Jah, olen tõesti juba nii nostalgiline, et öelda, et mulle meeldib Jesmin Mari ka. Ausõna.

Sel künkal algas imeline laas
veel vastu taevasina sünk ja paljas
ja hiirekõrvul rohi oli maas
nii imevärske ja nii imehaljas
sel künkal algas imeline laas.

Me tundisme kuis puude süda lõi
ja kuulsime kuis mullast võrsus rohi
puud hüüdsid hääletult ei või ei või
ja haljas rohi sosistas ei tohi
me tundsime kuis puude süda lõi.

Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis
nüüd õites on me imeline laas
ja kõik ta õied õitsevad meis endis.

Ehk küll me ümber kivist linn on taas.

Ma ei teadnud kunagi, et ma seda laulu tean :D aga votkus kirjutasin praegu peast kolm salmi. Ja isegi neid salme tean peast, mis vahele jäid. Ainult ma ei tea, kui õigesti :).

Koolinädalaga on selleks korraks ühelpool. Üleüldse peab seal kuidagi nii vähe olema. Ja kui meil oli tavaliselt koolis ikka nii, et räägiti huvitavatest katsetest ja uurimustöödest, mida kuskil keegi teeb, siis siin käib nii et 'vaata seal mäe otsas on see kliinik, seal tehakse seda', 'näe see õpetaja on see, kes avastas, et piimhape polegi see, mis lihased valutama paneb ja venitamine muudab lihased järgmisel päeval valusamaks, mitte ei aita valu vältida' ja kui päris kohapeal mingi asi puudub, siis Kopenhaagenis on ikka olemas. Ja nii juhtuski täna, et õppisime, kuidas südames tekkinud trombidega edasi elada ja kuidas jalast veresooned võtta tuleb ja need südame külge panna ja õpetaja hakkas rääkima, kuidas ta ikka neid operatsioone vahel vaatamas käib. Noh seal Skaibüs on ju see kliinik, kus noored sigade peal harjutavad :D.
See oli veel suhteliselt ok, sigadel ja inimestel on ju ühesugune süda ja asjad ja päris loogiline, et algajatele arstidele kohe inimesi ei anta. Ja kui õpetaja rääkima hakkas, kuidas siis proovitakse, kas need südamed töötavad ja üldse igasuguseid pulsi jms asju, et võetakse siga ja pannakse trenni tegema, aga sead ei oska jooksulindi peal eriti midagi teha ja siis süstitakse neile hoopis adrenaliini, et nende süda kiiremini pumpama hakkaks, tundus see veits kummaline ja ajas itsitama. AGA kui välja tuli, et tulevased ilukirurgid seal samas kohas ka sigade peal harjutavad, hakkas mul küll imelik ja ma ei osanud kuidagi muudmoodi reageerida, kui naerma pahvatada ja naermist päev läbi mitte lõpetada. Siiamaani ei saa :D. Misssmõttttes nad teevad sigadele ilukirurgiat :D:D:D:D:D. niivägavale.
Need laused ei tulnud nüüd vist küll päris ilusad, vabandust, olin hoos.
Ja nüüd siis istun siin voodi peal ja mõtlen, mis saab. Vist vaatan Grey anatoomiat veits. Või siis parem facebookist, kas soomlane on mulle kirjutanud, kas ta sai ratta enda kätte ja toob selle mulle homme või ülehomme (L)(L)(L).
Aaa ja ma vist kolin siit toast ka ära, sest ma hakkan hoopis ühe eesti tüdrukuga elama ja aaa Henri on siiamaani ainult neljal päeval toidupoest puudunud :D. mina käin poes umbes kord nädalas. Käiksin pühapäeviti, kui siin KÕIK pühapäeviti kinni poleks. Seaduse järgi võivad kuu esimesel ja viimasel pühapäeval kohad lahti olla ja siis on nagu mingi..laat terves linnas :D. Kuu viimane oli kahjuks juba ära, aga esimene alles tuleb :).
Võibolla hakkan hoopis lugema. Laenasin Henrilt eesti keelse raamatu. Ja mitte tavalise eestikeelse raamatu, vaid lausa klassika. Võinoh, vähemalt on see kohustusliku nimekirjas. August Mälk 'õitsev meri'. Vot kus uhke värk. Jah, loengi vist ja annan siis teada, kuidas on. Kas on klassika või ei.

Jumal tänatud, et ma selle blogi tegin, nüüd ma vähemalt ei koorma oma sõpru ja peret ja saan rahus oma emakeelse eneseväljendusvajaduse rahuldatud. Tänan. Peatse kirjutamiseni, sest kirjutan kindlasti megavarsti jälle :D.
Laupäeval saab hispaania burritosid. Homme saab midagi muud :).

ups

kohe näha, et ma pole selle nädalate lugemisega päris kursis, täna on nädal 39 hoopis. kohtusin metsas joostes kolme kitsega. enam ma pimedas ei jookse ka. praegu lähen magama. homme ei lähe kooli.

esmaspäev, nädal 40

siin loetakse kogu aeg nädalaid, kuupäevad ei oma üldse tähtsust 'lähen 45. nädalal hispaaniasse reisile', ' mida sa 30. nädalal teed?'.
Ma ei käinud hommikul laadal, mul on selline mure, et ükskõik kui väga ma millegi jaoks ärgata tahan, ma ikka ei ärka, sest ma eelistan magada. Mõned teised tüdrukud käisid, aga jäid pärast koolis magama :D.
Hommikul ma mõtlesin, et on paha päev, sest ma jäin järjest kolmest bussist maha, et kooli minna ja lõpuks jõudsin juba jalgsi kohale. Mul juhtub pidevalt nii, et jalakäijate foor läheb punaseks, ma jään seisma, autode oma läheb roheliseks, buss sõidab peatusesse, minu oma läheb roheliseks, buss sõidab ära. iga hommik juhtub peaaegu. Aga polnud üldse paha päev, täiesti meeldiv. Kool kestis kella kolmeni, pärast tulin koju, hakkasin õppima ja nüüd õpin. Siiamaani. Vahepeal tegin süüa ka. Praegu ootan, et studienet tööle läheks, sest seal tuleb ka õppida, aga see ei tööta. Ja jooksma pidin ka minema ja ei läinud ikka.
Reedel tuleb burritosöömispidu. ma loodan :D.
ja kunagi ehk tuleb mulle jalgratas. ma loodan ka. ja internet hakkab tööle. Aga üks mu kohalik sõber, kelle jalanumber on vähemalt 60 arvab, et kunagi hakkan ma taani keelt oskama ja vanu inimesi üle tee aitama ja suvalistele inimestele tere ütlema ja üldse hästi tore olema. ja bussipileteid ostma ja ennast meikima :D. Mine sa võta kinni, on tal siis õigus või ei.
okouu :/ studienet hakkas tööle ja sinna oli vahepeal veel kodutööd pandud. Jään vist ööseks õppima. Imelik kool, vahepeal pole midagi teha ja siis on tuhat asja korraga iga päev.
üks poiss sõitis täna jalgrattaga käed lahti ja vaatas mulle uhkelt otsa ja siis pani matsu.

cabin trip

Mina ei teagi...väga tore reis oli, saime palju nalja olin farmeri inetu tütar, lüpsin kummikinnast, mängisin varest, keda tuleb kartulitega visata (:D) ja tegin veel palju rumalaid asju. Aa ja laulisn päris ise taani keeles tagurpidi. Tagurpidi taani keeles noh.
Minu arvates on nii tore, et siin hakatakse alati mänge mängima, kui alkoholi juuakse, mitte ei pea istuma ja olema ja veel mingid niiiii tobedad mängud on ka, et äge lausa :P. Eile olid mu kaks lemmikut haamriga naela kännu sisse löömine (see mäng kestis kaks tundi :D) ja selline, kus tõstad põrandaharja pea kohale, keerutad kümme korda hästi kiiresti, siis viskad harja maha ja hüppad ise üle harja :D.
Täna tulin koju ja jäin magama. Nüüd olen jälle üleval. Homme hommikul kell 7 hakkab laat, kuhu ma vist lähen :D ja..praegu keedan makarone. Mis ma ikka pikalt lobisen, panen parem pilte :).

õhtusöök.

reede

käisin täna t-särgi väel õues palav olemas, tegin 35326 sammu, jäin trenniga hilja peale ja põrkasin pimedas metsas peaaegu kitsega kokku (see oli hirmsam kui eilne neeger) ja kukkusin tänaval pikali :). nüüd lähen reisile. varsti.

:D:D

there are times when the poets and pornstars align and you won't know who to believe in

Täna hommikul ärkasin üles ja kolm hiiiiiiglasuurt kohvitassi oli mu akna taga. Nii suurt, et need olid suure rekka kastis. Siin juhtub ikka toredaid asju :). Eile käisin dartsi mängimas ehk noolemängu. Siseruumides :D, ma kartsin nii väga, et midagi juhtub, aga hoopis hästi tuli välja.
Mul on vist samasugune asi nagu Aneti blogis kirjas oli, et näen igal öösel kedagi eestist unes ja siis ei saagi ju eriti koduigatsus tulla, kui iga öö nendega koos olen.
Eile öösel nägin unes, et Matu tuli mulle külla ja ma olin niiiii õnnelik ja siis järsku nägin, et ta oli sõiduauto suuruse rohelise rohutirtsu ka kaasa võtnud ja siis ehmusin täiega, hakkas kartma ja ärkasin üles. Aga pärast magasin edasi ja nägin Matut hoopis Jukuga, mitte selle hirmsa asjaga.
Homme sõidame klassiga maale cabin tripile. Täna peaksin leidma pruuni värvi farmeri/farmeri naise/looma riided :D. aga mina ei tea kust.
Ja mul hakkabki jalgratas tulema (L)
AAAA ja siis eile mingi pilves või kuskil süsimusta värvi neegrinaine hakkas mind ründama täiega ja ma ei teadnud mida teha ja jooksin mingi suvalise poisi selja taha peitu, aga see poiss kartis ka  ja siis tiris mind ja me jooksime koos ära :D. ja pärast õpetas ta mulle kõiki jala osasid taani keeles ütlema. Ma mäletan ainult, et kints on lo. ja põlv on kne. Aga väga hirmus oli küll. Mu kõige hirmsam asi siiamaani.
Praegu pean vist kooli õppima minema, aga hiiglama äge on siia kirjutada, kirjutan vist pärast veel :).
Elu on seiklus, lähen sõidan bussiga jänest.
Vi Ses! (näeme.)

Minust saab geenius

Ma ausõna kirjutasin eile veel,  aga kõik jooksis kogu aeg kokku, nii et lõpuks ma ei saanudki midagi teha. Kirjutasin kõik oma naljakad lood ära. Rääkisin sellest, kuidas ükspäev jaksan ma kindlasti terve trenni koos Henriga ära teha, aga see päev ei olnud eile(ei olnud ka täna) ja kuidas me tegime mu elu kõige hullema trenni. Jooksime (ta ütles et enam pole palju jäänud, aga minu arust ütles ta seda 5 km tagasi ka :D), siis tegime jõudu ja jooksime veel. Ja lõpuks tulin koju. Üksi, sest tal alles trenn hakkas :D. Põlv valutab ka jälle ja see ei mõju eriti innustavalt. Eriti, et me koolis õppisime, et inimesed on rumalad ja keha on tark ja kui keha ei taha, siis ei tohi talle haiget teha ega teda sundida.
Siis kirjutasin veel sellest, kuidas ma ükspäev bussiga teise linna otsa sõitsin, sest ma ei saanud enda peatuses bussist välja – see oli ülerahvastatud, bussijuht ei teinud tagumist ust lahti ja ma ei pääsenud esimeseni  :D. Ja kui lõpuks maha sain, sattusin mingisse imelikku bussi, mis jäi poole teepeal seisma ja bussijuht ajas kõik välja. Üks tädi rääkis mulle 15 minutit taanikeeles, et see juht oli hull :D.
Selle sama päeva pärastlõunal kõndisime sõbrannaga koolist koju ja rääkisime midagi inglise keeles ja mingi mees läks meist mööda, lükkas mingit lauda, mille peal oli telekas , naeratas meile ja ütles umbes et ’it’s a nice day to take your tv out for a walk’ vms ja see oli nii lamp ja nii vale, et ma itsitasin päev läbi :D.
Sellest kirjutasin ka, kuidas sõber mu vastuvõtt-jazzkontserdile kutsus, kus me olime ainukesed alla 50-aastased inimesed ja nii juhtuski, et mul on uued sõbrantsid, kes olid 1960ndatel Pariisis modellid. Misiganes. Vähemalt oli tasuta söök J.
See oli täpselt selline päev, millest ma unistanud olin. Kohtasin oma sõpra täiesti kogemata ühe oma tuttava maja juures, läksime kontserdile, ära tulles kohtasin ühte tuttavat, siis läksin bussipeatusesse, kohtasin seal tuttavat, aga ma teadsin, kus ta elab ja siis teadsin,  mis bussiga ta minema peab. Minu buss tuli enne ja läksin sinna, et kohata tuttavat, kellega sain terve tee rääkida. Mul vist hakkab elu tulema. Ja jalgratas (L).
Aga täna lugesin pargis kolmandat tundi järjest füsioloogiat ja järsku kukkus mulle tammetõru pähe. Minust saab geenius J.
Kindlasti on veel sada naljakat asja juhtunud, aga neid ma praegu ei mäleta ega kirjuta. Pealegi ükskord üks vuntsidega mees ütles mulle, et tuleb kirjutada sellest, mida sa mõtled, mitte sellest, mida sa teed. Mulle meeldis see vuntsidega mees ja see mõte.

Loodan, et selle saan ometigi ära postitada ka. Kui ei, siis ärritun ja ei blogi mitu päeva. Kindlasti J.

Tere.

Vabastasin oma reisisaatja ta ametikohustustest ja hakkan hoopis blogi pidama. Ma ainult täpselt ei tea, kuidas see käib.
Olen Taanis olnud umbestäpselt neli nädalat ja väga tore on. Nii palju naljakaid asju on juhtunud. Oi, aga ma pean sellest hiljem kirjutama, sest praegu hakkan trenni tegema (minust ei saa vist kunagi head blogipidajat). Nägemist