ei, tegelikult nüüd ma mõistan, miks see ei ole nii naljakas kui meile tundub, kui me kuuleme, et välismaainimsed lähvad paanikasse kui juba umbes kaks sentimeetrit lund on. võibolla kogu see kaos isegi tunduks natuke..põnev ja imelik ja jah isegi naljakas, aga ainult siiis, kui see ei oleks NII hirmus.
meil siin on esmaspäevast saati lund sadanud ja see on kohutav. suvekummidega autod libisevad mööda teid ringi, ei saa kunagi pidama ja siis ei saa jälle kohalt minema. ühel olid täna hommikul nii slikid, et tee oli täiesti tasane, aga ta lihtsalt ei saanud oma esiveoga kohalt minema. terve see aeg, kui ma teda nägin. ehk siis umbes minut.
kuskilt autode vahelt võib leida väga õnnelikke või väga pahuraid jalakäijaid, vahepealseid variante pole ma kohanud. ja autode ja jalakäijate vahel on veel ratturid, kellega on oi kui palju nalja. ainult Kristjan Kaups võiks sellist rattakultuuri nautida.
mina veendun üha rohkem ja rohkem, et mul on väga hea ratas. Selajal kui teised rattad ilma piduriteta ringi kihutavad ja matsu panevad, sest pidurid/käigud/lukuaugud ja kõik muu mis võimalik on, on kinni külmund, ohn minu rattal vana hea tagurpidiväntamine=pidur, mis ei külmu kunagi, seitsmest kaks käiku jääb iga kord kinlda peale alles ja kui teisipäeval teised minu korteri inimesed paanikasse sattusid, sest lukud olid kinnikülmunud ja nad pidid jalgsi minema, oli minu ratas täiesti korras. aga see oli muidugi ainult selleks, et ettenägeliku jalgratturina panin ratta ööseks tuppa :/:D.
sellised lood siis. siin.
ja mul hakkas kiire. tööle, kui huvitab :P:)
nägemiseni
Thursday, 25 November 2010
Tuesday, 23 November 2010
oi aegu ammuseid
vabandust, mul on väga kiire olnud ja tulevik ka :)
täna on siin taanimaal tulnud, lund, lötrsi, tuisku, tormi, tuult ja vihma ja rahet ja jääd - kõike, mida üks põhjamaine hing teab.
täna on siin korteris söödud kahte pitsat, seenekastet, kommi, šokolaadi ja kamatahvlit - kõike (või vähemalt mõndasid asju), mis ükskõik milline (või vähemalt mõnesugune) ilm ihaldab.
täna on selles hinges (minu) leitud töö.
tänane päev on imeline.
mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees :)
täna on siin taanimaal tulnud, lund, lötrsi, tuisku, tormi, tuult ja vihma ja rahet ja jääd - kõike, mida üks põhjamaine hing teab.
täna on siin korteris söödud kahte pitsat, seenekastet, kommi, šokolaadi ja kamatahvlit - kõike (või vähemalt mõndasid asju), mis ükskõik milline (või vähemalt mõnesugune) ilm ihaldab.
täna on selles hinges (minu) leitud töö.
tänane päev on imeline.
mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees :)
 |
| kelle jäljed valgel lumel jnejneonjä |
 | |||
| söök on suurem kui elu. |
Saturday, 13 November 2010
väikeste linnade naised on lollakad?
pealkirjal pole taaskord jutuga pistmist, ma lihtsalt ei taha, et iga sissekande nimi oleks mõne nädalapäeva nimetus.
Mõtlesingi just täna, et imelik, et inimsed tegid nädalad ja kuud, mitte, et on esimene päev, teine päev, jne kuni kolmesaja kuuekümne viies päev. Nii oleks ju päris äge. Millal sul sünnipäev on? Üheksakümne esimesel päeval. Aga keeruline ka :D. Ja mitte üldse sellest ei tulnud ma rääkima.
Tahtsin hoopis kirja panna, et eile juhtus maaaailma kõige naljakam asi :D. Käisime Mihkliga väljas, aga meil hakkas külm ja igav ja tahtsime hoopis lebos olla ja midagi vaadata, nii et tulime meile. Niikui trepikoja uksest sisse jõudsime, ütlesin, et kuula Henri karjub midagi :D. Jõudsime siis üles ja nägime, et mingi mees üritab taani keeles paaniliselt midagi seletada ja Henri, Ingrid, Janno ja Joonas seisavad rivis ja üritavad aru saada. Küsisime, mis värk on, aga keegi ei olnud veel midagi aru saanud. Jäime siis kuulama ja lõpuks saime niipalju aru, et tal oli korteris pomm, mis plahvatas ja ta sõber lamab kuskil maas ja tal on vaja kiirabi kutsuda, siis tuli ta meie korterisse sisse ja hakkas midagi ostima. Igal pool käis ringi kuni lõpuks leidis selle koha, kust elektrikorgid käivad, näitas sada aastat neid meile ja siis ütles Hej-hej ja läks minema :D. Ja tegelt tal olid hoopis sõbra juures korgid välja läinud ja ta ei teadnud, mis pidi need käivad. Meile ainult tundus, et tal oli pomm ja sõber on poolsurnud ja tal on kiirabi vaja :D. Väga hull oli.
Ühesõnaga oli eile mõnusalt suvaline päev. Päeval õppisin ja olin niisama, siis käisin Mihkliga õues, siis vaatasime South Parki ja siis jäin magama.
Neljapäevane tüdrukuteõhtu lõppes mingis toredas pubis, kus meie klassivend on V.I.P ja kus me saime siis ka veits tähtsamad olla kui teised. Seal sai võidu NFS-i mingit uut versiooni katsetada ja võitja võitis reisi kahele NYC-i, aga meie ei võitnud. Mu aeg oli mingi neligend sekundit võitjast halvem, sest mul läksid kogu aeg gaas ja käsipidur sassi :D. See oli ju ometigi mul esimene kord mingi konsooliga mängida või kuidas seda nimetataksegi.
Täna on ka suvaline päev olnud :). Ärkasin, õppisin, koristasin, õppisin, sõin ka millalgi, jooksin linna, võtsin sealt ratta, tulin tagasi, pesin, õppisin natuke, olin netis, tegin Inksuga kooki ja nüüd ootame, et kook ahjust välja tuleks ja et saaks ennast ilusaks teha ja siis külalisi vastu võtta.
Homme on ka suvaline päev :D. õpiksin vist meeleldi natuke veel, aga tegelikult on ainuke ülesanne Lauraga šoppama minna - esmaspäevast lähme kolmeks päevaks dieedile ja selleks on hästi palju süüa vaja osta, nii et lähme koos poodi :).
Veedan siis nüüd kuidagi veel natuke aega ja siis ongi kook valmis :).
Meeldivat laupäeva jätku
Mõtlesingi just täna, et imelik, et inimsed tegid nädalad ja kuud, mitte, et on esimene päev, teine päev, jne kuni kolmesaja kuuekümne viies päev. Nii oleks ju päris äge. Millal sul sünnipäev on? Üheksakümne esimesel päeval. Aga keeruline ka :D. Ja mitte üldse sellest ei tulnud ma rääkima.
Tahtsin hoopis kirja panna, et eile juhtus maaaailma kõige naljakam asi :D. Käisime Mihkliga väljas, aga meil hakkas külm ja igav ja tahtsime hoopis lebos olla ja midagi vaadata, nii et tulime meile. Niikui trepikoja uksest sisse jõudsime, ütlesin, et kuula Henri karjub midagi :D. Jõudsime siis üles ja nägime, et mingi mees üritab taani keeles paaniliselt midagi seletada ja Henri, Ingrid, Janno ja Joonas seisavad rivis ja üritavad aru saada. Küsisime, mis värk on, aga keegi ei olnud veel midagi aru saanud. Jäime siis kuulama ja lõpuks saime niipalju aru, et tal oli korteris pomm, mis plahvatas ja ta sõber lamab kuskil maas ja tal on vaja kiirabi kutsuda, siis tuli ta meie korterisse sisse ja hakkas midagi ostima. Igal pool käis ringi kuni lõpuks leidis selle koha, kust elektrikorgid käivad, näitas sada aastat neid meile ja siis ütles Hej-hej ja läks minema :D. Ja tegelt tal olid hoopis sõbra juures korgid välja läinud ja ta ei teadnud, mis pidi need käivad. Meile ainult tundus, et tal oli pomm ja sõber on poolsurnud ja tal on kiirabi vaja :D. Väga hull oli.
Ühesõnaga oli eile mõnusalt suvaline päev. Päeval õppisin ja olin niisama, siis käisin Mihkliga õues, siis vaatasime South Parki ja siis jäin magama.
Neljapäevane tüdrukuteõhtu lõppes mingis toredas pubis, kus meie klassivend on V.I.P ja kus me saime siis ka veits tähtsamad olla kui teised. Seal sai võidu NFS-i mingit uut versiooni katsetada ja võitja võitis reisi kahele NYC-i, aga meie ei võitnud. Mu aeg oli mingi neligend sekundit võitjast halvem, sest mul läksid kogu aeg gaas ja käsipidur sassi :D. See oli ju ometigi mul esimene kord mingi konsooliga mängida või kuidas seda nimetataksegi.
Täna on ka suvaline päev olnud :). Ärkasin, õppisin, koristasin, õppisin, sõin ka millalgi, jooksin linna, võtsin sealt ratta, tulin tagasi, pesin, õppisin natuke, olin netis, tegin Inksuga kooki ja nüüd ootame, et kook ahjust välja tuleks ja et saaks ennast ilusaks teha ja siis külalisi vastu võtta.
Homme on ka suvaline päev :D. õpiksin vist meeleldi natuke veel, aga tegelikult on ainuke ülesanne Lauraga šoppama minna - esmaspäevast lähme kolmeks päevaks dieedile ja selleks on hästi palju süüa vaja osta, nii et lähme koos poodi :).
Veedan siis nüüd kuidagi veel natuke aega ja siis ongi kook valmis :).
Meeldivat laupäeva jätku
Tuesday, 9 November 2010
ilus, tark ja osav
Minu meelest peab pealkiri olema pilkupüüdev ja konkreetne, aga pealkirja väärtus tekstiga seotuse kvaliteedi(?) tõttu ei kasva ega kahane.
Olen kella 19:00st alates lugenud teaduslikke artikleid kõikvõimalike dieetide kohta ja otsa veel natuke mikromolekulidest. Kõnelen kui teadlane ajees.
Täna oli tore päev :). Hommikul ärkasin, õues oli pime, Ingrid oli juba ammu jõudnud kooli minna, nii et mina polnud näinud ega kuulnud ja leedukas pesi. See pole mingi üllatus, et leedukas dušši all on, sest ta teeb seda tihti, aga see on väga häiriv, kui see juhtub hommikul enne kooliminekuaega, mil tahaks isegi vannituba kasutada. Aga kahjuks ta pesi ja laulis seal, nii et Kirsskaups pesi täna koolis hambaid ja tegi soengut. Rattaga koolitulles sain läbimärjaks, sest täna sadas, nagu välk selgest taevast, lörtsi :D. Seda oli palju ja sadu kestis kaua. Mõtlesin juba, et kui ma uuteks jooksujalanõudeks kalamehekummikuid ei võta, ei saa ma enam kunagi trenni teha, aga õnneks polnud asi nii hull. Pärast kooli läksin jooksma ja jalad jäid täiesti kuivaks :). Ma olin väga tubli ja jooksin mitu kilomeetrit ja poolteist tundi.
Kui tagasi koju jõudsin, oli Inksu seal oma sõpradega süüa tegemas ja Janno ja Henri lollitasid täiega ja siis vaidlesid täiega, nii et õppimiseks ei tundunud see keskkond kuidagi sobivat. Käisin pesus (õnneks oli Leedukas vahepeal lõpetanud, see on uskumatu, kui kaua ta pesta oskab :D), sõin ja tulin kooli õppima. Ja siin ma nüüd siis olen. Istun raamatukogutädi tooli peal ja laua taga, sest see on kõige mugavam koht ja ÕNNEKS valmistun kojuminemiseks. Ma lähen esimese asjana magama. Ja ilmselgelt ka viimase.
See nädal on üleni väga tempokas ja enne neljapäeva õhtut ei plaani see tempo ka vaibuda. Hästi palju peab õppima ja et eksam on juba uksees (17. jaanuar), tuleb hakata ka kuidagi mõtteid ja konspekte koondama. Eile oli mu esimene taanikeele kursus, otsin endiselt tööd ja viimane kohustuslik ülesanne peab vähem kui kahe nädala pärast valmis olema, aga me pole veel isegi alustanud. Selle ülesande käigus tuleb vahepeal ka dieedil olla, aga see on low-fat high-protein diet, mis tähendab palju liha, mis tähendab üüratuid väljaminekuid tudengite rahakotist.
Neljapäeval on tüdrukuteõhtu Ragnhildi pool, laupäeval peame Ingridi sünnipäeva puhul eestlaste pidu. Reedel üritaksin natuke õppida ja asjalik olla. Homme on kolmapäev ja homme....õpin ja otsin tööd ja õpin. Ja läheksin trenni ka hea meelega. Emme saatis mulle spordimütsi ja kindad ja jaki ja olen nüüd igati sobilikult varustatud ükskõik missuguse ilma jaoks. Kui just kummikuid ei pea kandma, sest kummikutega ma ei oska joosta.
Aga mis ma siin ikka pikalt heietan, eriti, et ma mõtteidkoondada ei oska ja niisama ebakonkreetse lobisemisega tegelen (huvitav kas konkreetne lobisemine on ka olemas?:D kindlasti). Kütan parem koju ära, teised juba magavad kindlasti. Peale leedukas Joonase, kes istub elutoas laua taga, vasakul pool, vahib arvutiekraani ja itsitab. Ta itsitab alati, vähemalt selles saab ta peale kindel olla.
Asun siis teele :).
OMG!!!!! tähendab. Ps. meenus just, et mind ootab kodus ees hirmuäratav kohtumine šokolaadikoogiga. Okou.
Lahkun koolist ja kell on 22:36.
Tsauks :)
Olen kella 19:00st alates lugenud teaduslikke artikleid kõikvõimalike dieetide kohta ja otsa veel natuke mikromolekulidest. Kõnelen kui teadlane ajees.
Täna oli tore päev :). Hommikul ärkasin, õues oli pime, Ingrid oli juba ammu jõudnud kooli minna, nii et mina polnud näinud ega kuulnud ja leedukas pesi. See pole mingi üllatus, et leedukas dušši all on, sest ta teeb seda tihti, aga see on väga häiriv, kui see juhtub hommikul enne kooliminekuaega, mil tahaks isegi vannituba kasutada. Aga kahjuks ta pesi ja laulis seal, nii et Kirsskaups pesi täna koolis hambaid ja tegi soengut. Rattaga koolitulles sain läbimärjaks, sest täna sadas, nagu välk selgest taevast, lörtsi :D. Seda oli palju ja sadu kestis kaua. Mõtlesin juba, et kui ma uuteks jooksujalanõudeks kalamehekummikuid ei võta, ei saa ma enam kunagi trenni teha, aga õnneks polnud asi nii hull. Pärast kooli läksin jooksma ja jalad jäid täiesti kuivaks :). Ma olin väga tubli ja jooksin mitu kilomeetrit ja poolteist tundi.
Kui tagasi koju jõudsin, oli Inksu seal oma sõpradega süüa tegemas ja Janno ja Henri lollitasid täiega ja siis vaidlesid täiega, nii et õppimiseks ei tundunud see keskkond kuidagi sobivat. Käisin pesus (õnneks oli Leedukas vahepeal lõpetanud, see on uskumatu, kui kaua ta pesta oskab :D), sõin ja tulin kooli õppima. Ja siin ma nüüd siis olen. Istun raamatukogutädi tooli peal ja laua taga, sest see on kõige mugavam koht ja ÕNNEKS valmistun kojuminemiseks. Ma lähen esimese asjana magama. Ja ilmselgelt ka viimase.
See nädal on üleni väga tempokas ja enne neljapäeva õhtut ei plaani see tempo ka vaibuda. Hästi palju peab õppima ja et eksam on juba uksees (17. jaanuar), tuleb hakata ka kuidagi mõtteid ja konspekte koondama. Eile oli mu esimene taanikeele kursus, otsin endiselt tööd ja viimane kohustuslik ülesanne peab vähem kui kahe nädala pärast valmis olema, aga me pole veel isegi alustanud. Selle ülesande käigus tuleb vahepeal ka dieedil olla, aga see on low-fat high-protein diet, mis tähendab palju liha, mis tähendab üüratuid väljaminekuid tudengite rahakotist.
Neljapäeval on tüdrukuteõhtu Ragnhildi pool, laupäeval peame Ingridi sünnipäeva puhul eestlaste pidu. Reedel üritaksin natuke õppida ja asjalik olla. Homme on kolmapäev ja homme....õpin ja otsin tööd ja õpin. Ja läheksin trenni ka hea meelega. Emme saatis mulle spordimütsi ja kindad ja jaki ja olen nüüd igati sobilikult varustatud ükskõik missuguse ilma jaoks. Kui just kummikuid ei pea kandma, sest kummikutega ma ei oska joosta.
Aga mis ma siin ikka pikalt heietan, eriti, et ma mõtteidkoondada ei oska ja niisama ebakonkreetse lobisemisega tegelen (huvitav kas konkreetne lobisemine on ka olemas?:D kindlasti). Kütan parem koju ära, teised juba magavad kindlasti. Peale leedukas Joonase, kes istub elutoas laua taga, vasakul pool, vahib arvutiekraani ja itsitab. Ta itsitab alati, vähemalt selles saab ta peale kindel olla.
Asun siis teele :).
OMG!!!!! tähendab. Ps. meenus just, et mind ootab kodus ees hirmuäratav kohtumine šokolaadikoogiga. Okou.
Lahkun koolist ja kell on 22:36.
Tsauks :)
Saturday, 6 November 2010
mõnus päikesepaisteline laupäev.
Ma ei tee midagi, passin juba päev läbi Mihkli juures, kus ma nüüd tänapäeval elan natuke aega või õhtuni või homseni. Mihkel elab hästi väikses nunnus koha, mille nimi on Malling ja kus on 3000 inimest :), siin on mõnus. Tahaks kududa, aga kõik lõng on juba otsas, varsti tuleb ehk juurde. Leedukas pani ette, et hakkame õudukat vaatama. õues on veel valge, nii et why not ja fine by me :). Aa ja on veel võimalus, et saan pizzabaaris tööd, mis oleks päris sobiv. Või saan väikseid taanlasi hoidma hakata, aga ära hõiska enne õhtut, nii rohkem ma sellest ei kirjuta.
Elu on hull koht kus olla :)
Ma ei tee midagi, passin juba päev läbi Mihkli juures, kus ma nüüd tänapäeval elan natuke aega või õhtuni või homseni. Mihkel elab hästi väikses nunnus koha, mille nimi on Malling ja kus on 3000 inimest :), siin on mõnus. Tahaks kududa, aga kõik lõng on juba otsas, varsti tuleb ehk juurde. Leedukas pani ette, et hakkame õudukat vaatama. õues on veel valge, nii et why not ja fine by me :). Aa ja on veel võimalus, et saan pizzabaaris tööd, mis oleks päris sobiv. Või saan väikseid taanlasi hoidma hakata, aga ära hõiska enne õhtut, nii rohkem ma sellest ei kirjuta.
Elu on hull koht kus olla :)
Friday, 5 November 2010
mulle meeldib postiljon
Sain täna Eestist paki. Kuigi ma peaaegu teadsin, mis sinna tuleb, on ikka natuke nagu jõulud. Ma armastan väga, kui postiljon mind üles ajab :D. Võiksin siia pakisisust loetelu teha, aga selle ainuke eesmärk oleks Joonas Juurikas kadedaks teha, nii et jätan parem loetlemata. Lihtsalt selleks kadedaks, et sain kõik asjad, mida ta armastaks :). Lähen nüüd tegelen sellega, tulin lihtsalt korraks eputama.
mulle meeldib postiljon
mulle meeldib postiljon
Thursday, 4 November 2010
neljapäev jälle ja uuesti
olen jõudnud sinnamaale, kus tulebki koolis blogi pidada, sest kogu mu aeg on otsa saanud. Muudkui peab midagi tegema. ÕNNEKS on täna neljapäev ja nädala selgroog nüüd lõpuks murtud ja homme ainult suvaline reede kahe tunniga, aga ikka on veel asju teha. Mis, oi kui halb, meenutabki mulle, et ma unustasin Ingridilt ühe aadressi küsida, kus ma käia tahtsin.
Üldiselt läheb mul ikka veel hästi. Aga nüüd pean jälle vaikselt kuulama hakkama, nii et jätkan 45 minuti pärast. Päris igav on kuulata btw :). Kahe tunni pärast on lõunapaus. KAHE :(. Kõige naljakam soomlane räägib, väga hull :D:D.
Saigi läbi :) Eile oli hästi naljakas päev näiteks ja selleks ma olen täna väsind ja tüdind :D. Tahtsime Ingridiga tasuta mööblitoomis kohta minna, aga ei leidnud ühtegi autot, nii siis jooksime (üks tädi toob kogu aeg kõiki näiteid oma pojaga ja kõik teavad ta pojast juba kõike, aga ta ikka jätkab). Igal juhul nii siis et me ei tahtnud ratastega minna, sest siis ei saa pärast midagi tuua, nii et jooksime üheksa kilomeetrit sinna, olime märjad ja palavad, valisime endale kaks tooli, kaks lauda, ühe kapi ja mahutasime selle kõik kuidagi ühte ostukärusse ja hakkasime tagasi koju rühkima. Õige pea (pärast kolme korda käru ümberminemist ja mina kapiga pähe saamist) sai meile selgeks, et suur tükk ajab tõepoolest suu lõhki või suur koorem käru ümber ja tüdrukud surmaäärele. Kell oli selleks ajaks saanud umbes kuus õhtul (oli pool viis, kui me minema hakkasime) ja meil oli külm ja tüdimus ja väsimus. Niisiis jätsime kapi teeäärde maha, kärutasime ennast kahe tooli ja lauaga järgmisesse bussipeatusesse ja jäime bussi ootama. Bussiga pidime sõitma kesklinna, seal bussi vahetama ja koju sõitma, kuigi tegelikult oli kodu hoopis lähemal, aga me ei jaksand käia. Bussis olime väsind ja räsitud, täiesti paanikas kontrolöride saabumise pärast (pidime alles siis pileteid ostma hakkama, et mitte raha raisata) ja taaskord ei saanud me õiges peatuses bussist välja, sest see ei teinud uksi lahti :D. Niisiis sõitsime kodust ilusti mööda järgmisesse väikelinna, avastasime seal, et tagasibuss läheb alles poole tunni pärast ja kõndisime koju, kuhu jõudsime kell pool üheksa. Ja siis oli nii suur rõõm uute asjade üle, et oleks kas või uuesti retkele läinud :).
Siis õppisin käpelt presentatsiooni keerulisemad sõnad selgeks ja jäin magama. Aga kui äratuskell hommikul 06:45 äratas (me pidime täna KAHEKSAKS koolis olema, siin ei juhtu seda kunagi), olin ma kindel, et kell on umbes kaks öösel, aga polnudki. Nüüd pean kella kolmeni koolis olema, uskumatu, mul pole veel kordagi siin nii pikka päeva olnud :D. ja siis tuleb eestlane Mihkel meile ja aitab meil lakke lambi panna :) Ja kui on juba lamp, laud ja tool ja veel teeküünlad ka, siis on ikka õige kodu. Missest, et laud on pisem kui tool, vähemalt on laud :).
Nädalavahetusel tuleb Ingridi peigmees ja esmaspäeval on Ingridi sünnipäev, ma loodan, et ta pakub midagi head, aga ma olen nii kindel, et ta hoopis ootab, et mina talle midagi head pakuks ja siis passime mõlemad oma voodis, mõnusalt pahurad :D.
Nüüd algab biokeemia tund, asun parem õppima. :).
äädin kodus pildi ka, mida biokeemias õpitakse :)
kohtumiseni õige pea virtuaalmaailmas
Üldiselt läheb mul ikka veel hästi. Aga nüüd pean jälle vaikselt kuulama hakkama, nii et jätkan 45 minuti pärast. Päris igav on kuulata btw :). Kahe tunni pärast on lõunapaus. KAHE :(. Kõige naljakam soomlane räägib, väga hull :D:D.
Saigi läbi :) Eile oli hästi naljakas päev näiteks ja selleks ma olen täna väsind ja tüdind :D. Tahtsime Ingridiga tasuta mööblitoomis kohta minna, aga ei leidnud ühtegi autot, nii siis jooksime (üks tädi toob kogu aeg kõiki näiteid oma pojaga ja kõik teavad ta pojast juba kõike, aga ta ikka jätkab). Igal juhul nii siis et me ei tahtnud ratastega minna, sest siis ei saa pärast midagi tuua, nii et jooksime üheksa kilomeetrit sinna, olime märjad ja palavad, valisime endale kaks tooli, kaks lauda, ühe kapi ja mahutasime selle kõik kuidagi ühte ostukärusse ja hakkasime tagasi koju rühkima. Õige pea (pärast kolme korda käru ümberminemist ja mina kapiga pähe saamist) sai meile selgeks, et suur tükk ajab tõepoolest suu lõhki või suur koorem käru ümber ja tüdrukud surmaäärele. Kell oli selleks ajaks saanud umbes kuus õhtul (oli pool viis, kui me minema hakkasime) ja meil oli külm ja tüdimus ja väsimus. Niisiis jätsime kapi teeäärde maha, kärutasime ennast kahe tooli ja lauaga järgmisesse bussipeatusesse ja jäime bussi ootama. Bussiga pidime sõitma kesklinna, seal bussi vahetama ja koju sõitma, kuigi tegelikult oli kodu hoopis lähemal, aga me ei jaksand käia. Bussis olime väsind ja räsitud, täiesti paanikas kontrolöride saabumise pärast (pidime alles siis pileteid ostma hakkama, et mitte raha raisata) ja taaskord ei saanud me õiges peatuses bussist välja, sest see ei teinud uksi lahti :D. Niisiis sõitsime kodust ilusti mööda järgmisesse väikelinna, avastasime seal, et tagasibuss läheb alles poole tunni pärast ja kõndisime koju, kuhu jõudsime kell pool üheksa. Ja siis oli nii suur rõõm uute asjade üle, et oleks kas või uuesti retkele läinud :).
Siis õppisin käpelt presentatsiooni keerulisemad sõnad selgeks ja jäin magama. Aga kui äratuskell hommikul 06:45 äratas (me pidime täna KAHEKSAKS koolis olema, siin ei juhtu seda kunagi), olin ma kindel, et kell on umbes kaks öösel, aga polnudki. Nüüd pean kella kolmeni koolis olema, uskumatu, mul pole veel kordagi siin nii pikka päeva olnud :D. ja siis tuleb eestlane Mihkel meile ja aitab meil lakke lambi panna :) Ja kui on juba lamp, laud ja tool ja veel teeküünlad ka, siis on ikka õige kodu. Missest, et laud on pisem kui tool, vähemalt on laud :).
Nädalavahetusel tuleb Ingridi peigmees ja esmaspäeval on Ingridi sünnipäev, ma loodan, et ta pakub midagi head, aga ma olen nii kindel, et ta hoopis ootab, et mina talle midagi head pakuks ja siis passime mõlemad oma voodis, mõnusalt pahurad :D.
Nüüd algab biokeemia tund, asun parem õppima. :).
äädin kodus pildi ka, mida biokeemias õpitakse :)
kohtumiseni õige pea virtuaalmaailmas
Subscribe to:
Posts (Atom)