Thursday, 4 November 2010

neljapäev jälle ja uuesti

olen jõudnud sinnamaale, kus tulebki koolis blogi pidada, sest kogu mu aeg on otsa saanud. Muudkui peab midagi tegema. ÕNNEKS on täna neljapäev ja nädala selgroog nüüd lõpuks murtud ja homme ainult suvaline reede kahe tunniga, aga  ikka on veel asju teha. Mis, oi kui halb, meenutabki mulle, et ma unustasin Ingridilt ühe aadressi küsida, kus ma käia tahtsin.
Üldiselt läheb mul ikka veel hästi. Aga nüüd pean jälle vaikselt kuulama hakkama, nii et jätkan 45 minuti pärast. Päris igav on kuulata btw :). Kahe tunni pärast on lõunapaus. KAHE :(. Kõige naljakam soomlane räägib, väga hull :D:D.
Saigi läbi :) Eile oli hästi naljakas päev näiteks ja selleks ma olen täna väsind ja tüdind :D. Tahtsime Ingridiga tasuta mööblitoomis kohta minna, aga ei leidnud ühtegi autot, nii siis jooksime (üks tädi toob kogu aeg kõiki näiteid oma pojaga ja kõik teavad ta pojast juba kõike, aga ta ikka jätkab). Igal juhul nii siis et me ei tahtnud ratastega minna, sest siis ei saa pärast midagi tuua, nii et jooksime üheksa kilomeetrit sinna, olime märjad ja palavad, valisime endale kaks tooli, kaks lauda, ühe kapi ja mahutasime selle kõik kuidagi ühte ostukärusse ja hakkasime tagasi koju rühkima. Õige pea (pärast kolme korda käru ümberminemist ja mina kapiga pähe saamist) sai meile selgeks, et suur tükk ajab tõepoolest suu lõhki või suur koorem käru ümber ja tüdrukud surmaäärele. Kell oli selleks ajaks saanud umbes kuus õhtul (oli pool viis, kui me minema hakkasime) ja meil oli külm ja tüdimus ja väsimus. Niisiis jätsime kapi teeäärde maha, kärutasime ennast kahe tooli ja lauaga järgmisesse bussipeatusesse ja jäime bussi ootama. Bussiga pidime sõitma kesklinna, seal bussi vahetama ja koju sõitma, kuigi tegelikult oli kodu hoopis lähemal, aga me ei jaksand käia. Bussis olime väsind ja räsitud, täiesti paanikas kontrolöride saabumise pärast (pidime alles siis pileteid ostma hakkama, et mitte raha raisata) ja taaskord ei saanud me õiges peatuses bussist välja, sest see ei teinud uksi lahti :D. Niisiis sõitsime kodust ilusti mööda järgmisesse väikelinna, avastasime seal, et tagasibuss läheb alles poole tunni pärast ja kõndisime koju, kuhu jõudsime kell pool üheksa. Ja siis oli nii suur rõõm uute asjade üle, et oleks kas või uuesti retkele läinud :).
Siis õppisin käpelt presentatsiooni keerulisemad sõnad selgeks ja jäin magama. Aga kui äratuskell hommikul 06:45 äratas (me pidime täna KAHEKSAKS koolis olema, siin ei juhtu seda kunagi), olin ma kindel, et kell on umbes kaks öösel, aga polnudki.  Nüüd pean kella kolmeni koolis olema, uskumatu, mul pole veel kordagi siin nii pikka päeva olnud :D. ja siis tuleb eestlane Mihkel meile ja aitab meil lakke lambi panna :) Ja kui on juba lamp, laud ja tool ja veel teeküünlad ka, siis on ikka õige kodu. Missest, et laud on pisem kui tool, vähemalt on laud :).
Nädalavahetusel tuleb Ingridi peigmees ja esmaspäeval on Ingridi sünnipäev, ma loodan, et ta pakub midagi head, aga ma olen nii kindel, et ta hoopis ootab, et mina talle midagi head pakuks ja siis passime mõlemad oma voodis, mõnusalt pahurad :D.
Nüüd algab biokeemia tund, asun parem õppima. :).
äädin kodus pildi ka, mida biokeemias õpitakse :)
kohtumiseni õige pea virtuaalmaailmas

No comments:

Post a Comment