tigu kuubis

Tere!
Mul pole kodus tigusid ja ma ei nimetanud ka ennast teoks, lihtsalt meenusid teod, kui vaatasin, kui aeglaselt mu blogisse uued sissekanded tulevad.
Vabandaksin, aga siis tunduksid mu põhjused liiga vabandustena, vaadake, ja seetõttu parem kirjutan oma kiirest elust ja seiklustest ja siis te hoopis mõtlete, et oi küll on tragi tüdruk. ja jõuab veel blogisse ka midagi lugemiseks lisada, ta ikka hoolib meist ka :). Nii et ma nüüd siis räägin elust.
Aga selle mainiksin küll igaksjuhuks juba kohe alguses ära, et ma kahjuks ei lugenud eelmisi postitusi ja seetõttu ei tea eriti, mida ma juba öelnud olen ja mida mitte.
teen igaksjuhuks siis lühida olukorrakirjelduse, et teid asjaga kurssi viia, kui te äkki veel ei ole. Siin on palju lund ja libe ja külm ja liiklus on kaos. Et koolis oli segadus kuupäevadega, juhtub nii, et ma lendan enne Eestisse, kui viimased sellesemestri asajd enne eksamit tehtud saavad. Aga meie koolis käib kõik gruppidena ja viimane ülesanne on grupiga suuline presentatsioon. Niisiis pidin igale poole jälle pugema ja see olema, et tere palun muutke kõik asjad ära, sest ma tahan varem jõulupuhkust alustada, mis oli nii vastik ja piinlik, aga õnneks nad olid kõik toredada ja vabandasid väga, et neid kuupäevi nüüd niimoodi viimasel hetkel muutsid ja ütlesid, et kõik on hoopis nende paha ja siis olime täpselt sellised, nagu minu meelest täiskasvanud alati on, et vastastikku vabandavad ja järgi ei jäta ja on need 'oi, mis te nüüd' :D.
Aga see 'oi, mis te nüüd' ei takistanud kahjuks õpetajaid mu viimast nädalat ilmselgelt hullumajaks muutma. Nende väljapakutud lahendus oli nimelt see, et astun selle ülesande ajaks oma grupist välja ja teesklen et mul on ise endaga grupp ja teen üksi terve ülesande ära ja suulise esitamise asemel annan hoopis kirjalikult. Mis teeb kõik triljon korda raskemaks, sest siililegi selge tänapäeval vist, et powepoindi presekat, mida ei pea isegi ära andma, on miljon korda lihtsam teha, kui tehnilistele nõuetele vastavat kirjalikku dokumenti, mis sisaldab ka..mm...viidete nimekirja? list of references iogaljuhul, et kust ma mida sain. ja tekstisiseseid neid samasid asju aga teiste nõuetega ka. ja täpseid nõudeid vormistuse kohta ja korralikud kaaned pean ka sinna ümber muretsema. jah, eestimaal ikka ju muretsetakse. ma hangin parem.
ja noh see häda ka veel, et see ülesanne on ülejärgmiseks nädalaks, ehk siis on nädal aega seda teha, aga see on ikkagi koolinädal ja vist isegi kõikidel päevadel kui ma õigesti mäletan, ja tavaliste tundidega peab ju ka veel kaasas püsima :D. aga see on kindlasti võimalik. coool. aajah, cool on mu uus cool sõna. isegi nii cool, et kõik juba ei salli mind, et ma alati cool ütlen :D. see ei ole vist cool kui kõik ei salli. aga ma ütlen ikka cool.

tööl käin ka. alguses tundus hästi lebo, siis tundus vahepeal, et nad hakkavad mulle juba igasuguseid töid jätma, siis vingusin natuke ja muutusin aeglseks töötajaks ja nüüd on selline sobiv keskpärane kiirus seal tööl, et passima ei pea, aga higistama ka mitte hakkama.
ja taani keeles käin ka. see on küll hästi lebo, aga see on kaks korda nädalas kaks ja pool tundi ja see segab mu kõike muud, aga ma ei julge puududa ka, et oodata, kuni veits raskemaks läheb, sest muidu äkki jõuan alles siis tagasi kui juba väga raske on.

hakkan lõpetama ja plaanin siis uuesti kirjutada, kui jälle targem olen ja aega ka on, kui mitte varem, sii skindlasti järgmine teisipäev, kui passin tuhat tundi lennujaamas, et kolmapäeval koju lennata. eesti koju tallinnasse cool.
aga enne mainiks veel ühte asja ja räägiksin ühe lõbusama loo ka.
Mainin seda, et ma ei tea jälle, kas see juba on kuskil kirjas, aga meie peame siit korterist 31. jaan kell 10:45 välja kolima ja otsime nüüd uut kodu ja leidsime Inksuga, tähendab saime pakkumise, kõige lahedamasse majja ja kohta ever, aga me ilmselt ei saa seda. panen siia lihtsalt kõik pakkumised kirja, siis saan pärast ise ka vaadata ja naerda :D.
aga naljalugu on selline, et et inks käis eile peol ja seega ei saanud täna ise trenni tegema minna ja tundis suurt räpstoidu isu, leppisime kokku, et toon talle poest, kui ma nagunii jooksma lähen. ainult et kartulikrõpsud on kõige odavamd kvicklys, mis on peaaegu linnas, nii et pidin sinna minema. mõtlesin, et käin tagasiteel sealt läbi, ehk siis jooksin kõigepealt ringiga linna, jõudsin väsinuna ja palavana poeni, läksin sisse, tormasin otsejoones krõpsuleti poole ja ostsin kõige suurema paki krõpse :D võinoh 400g kindlasti on ka suuremaid, aga see on suur. ja olin seda ostes juba natuke naljakas ja natuke nad kõik seal vaatasid mind. Aga kui ma siis suur krõpsukott käes viimast kolme kilomeetrit ülesmäge jooksma hakkasin, keset laupäeva, nägin küll niipalju irvakil nägusid, kui ma taanis pole vist kokku ka näinud. ja lõpuks oli see juba nii tobe, et hakkasin ise itsitama, kui keegi vastu tuli ja kõik oli täiega imelik. aga koju ma jõudsin ja krõpsud jõudsid ka.

see on nüüd see sidelõpp. lähen magama. teil on kell juba 1 praegu. kui te olete ikka veel seal kus ma alati eeldan. varsti kohtume. virtuaalis või reaalis. mis see unenägude oma on? imaginaar? kõlab nagu kalmaar, aga see on juba mr. Mati Une minus kõnelemas. tsau