adjöö adjöö

Et olla vormis mängin neljapäeval Henrit, shalalalallalalalallalalalaa. Ehk siis teen kahetunniseid trenne ja aimugi pole miks :D. Aga täna jõudsin peaaegu selle mäe tippu, mida ma ülepäeviti vallutamas käin. Alguses ei viitsind poole pealegi joosta, aga täna jooksin peaaegu kõik ära, siis pidin natuke aega koguma ja jooksin täitsa üles välja. Imelik küll, aga päris uhke tunne oli juba :D.
Noh ja jooksin siis ja mõtlesin, et küll see Hiiumaal elamine on ikka seiklus. Kõik need asjad vaja järgi proovida, mis noorusel ikka, aga võimalused nii piiratud. Võinoh, inimeste hulk. Ja et samal ajal pole keegi meist lugusid-salvestav artist (kui siinkohal sujuvalt unustame Sarah. Ja Efka oma romantilise jõuluduetiga Kaupo Tartuga :D) ega kirjanik ega muu tuntud loovisiksus, et kõiksugu seiklused kirja panna ja sellekaudu meie kõigi huvid suhteliselt rahuldada, tuleb meil hoopis võtta kõik need asjad ja need eluks teha. Mis on palju aeganõudvam. Ja valusam. Ja et võimaluste hulk võisiis inimeste arv on nii piiratud, saame ühe parajalt seebikalise elu kokku. Mulle meeldis Hiiumaal olla ja Kärdla kool. Oi kui tore on Kärdla kool. Jah, olen tõesti juba nii nostalgiline, et öelda, et mulle meeldib Jesmin Mari ka. Ausõna.

Sel künkal algas imeline laas
veel vastu taevasina sünk ja paljas
ja hiirekõrvul rohi oli maas
nii imevärske ja nii imehaljas
sel künkal algas imeline laas.

Me tundisme kuis puude süda lõi
ja kuulsime kuis mullast võrsus rohi
puud hüüdsid hääletult ei või ei või
ja haljas rohi sosistas ei tohi
me tundsime kuis puude süda lõi.

Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis
nüüd õites on me imeline laas
ja kõik ta õied õitsevad meis endis.

Ehk küll me ümber kivist linn on taas.

Ma ei teadnud kunagi, et ma seda laulu tean :D aga votkus kirjutasin praegu peast kolm salmi. Ja isegi neid salme tean peast, mis vahele jäid. Ainult ma ei tea, kui õigesti :).

Koolinädalaga on selleks korraks ühelpool. Üleüldse peab seal kuidagi nii vähe olema. Ja kui meil oli tavaliselt koolis ikka nii, et räägiti huvitavatest katsetest ja uurimustöödest, mida kuskil keegi teeb, siis siin käib nii et 'vaata seal mäe otsas on see kliinik, seal tehakse seda', 'näe see õpetaja on see, kes avastas, et piimhape polegi see, mis lihased valutama paneb ja venitamine muudab lihased järgmisel päeval valusamaks, mitte ei aita valu vältida' ja kui päris kohapeal mingi asi puudub, siis Kopenhaagenis on ikka olemas. Ja nii juhtuski täna, et õppisime, kuidas südames tekkinud trombidega edasi elada ja kuidas jalast veresooned võtta tuleb ja need südame külge panna ja õpetaja hakkas rääkima, kuidas ta ikka neid operatsioone vahel vaatamas käib. Noh seal Skaibüs on ju see kliinik, kus noored sigade peal harjutavad :D.
See oli veel suhteliselt ok, sigadel ja inimestel on ju ühesugune süda ja asjad ja päris loogiline, et algajatele arstidele kohe inimesi ei anta. Ja kui õpetaja rääkima hakkas, kuidas siis proovitakse, kas need südamed töötavad ja üldse igasuguseid pulsi jms asju, et võetakse siga ja pannakse trenni tegema, aga sead ei oska jooksulindi peal eriti midagi teha ja siis süstitakse neile hoopis adrenaliini, et nende süda kiiremini pumpama hakkaks, tundus see veits kummaline ja ajas itsitama. AGA kui välja tuli, et tulevased ilukirurgid seal samas kohas ka sigade peal harjutavad, hakkas mul küll imelik ja ma ei osanud kuidagi muudmoodi reageerida, kui naerma pahvatada ja naermist päev läbi mitte lõpetada. Siiamaani ei saa :D. Misssmõttttes nad teevad sigadele ilukirurgiat :D:D:D:D:D. niivägavale.
Need laused ei tulnud nüüd vist küll päris ilusad, vabandust, olin hoos.
Ja nüüd siis istun siin voodi peal ja mõtlen, mis saab. Vist vaatan Grey anatoomiat veits. Või siis parem facebookist, kas soomlane on mulle kirjutanud, kas ta sai ratta enda kätte ja toob selle mulle homme või ülehomme (L)(L)(L).
Aaa ja ma vist kolin siit toast ka ära, sest ma hakkan hoopis ühe eesti tüdrukuga elama ja aaa Henri on siiamaani ainult neljal päeval toidupoest puudunud :D. mina käin poes umbes kord nädalas. Käiksin pühapäeviti, kui siin KÕIK pühapäeviti kinni poleks. Seaduse järgi võivad kuu esimesel ja viimasel pühapäeval kohad lahti olla ja siis on nagu mingi..laat terves linnas :D. Kuu viimane oli kahjuks juba ära, aga esimene alles tuleb :).
Võibolla hakkan hoopis lugema. Laenasin Henrilt eesti keelse raamatu. Ja mitte tavalise eestikeelse raamatu, vaid lausa klassika. Võinoh, vähemalt on see kohustusliku nimekirjas. August Mälk 'õitsev meri'. Vot kus uhke värk. Jah, loengi vist ja annan siis teada, kuidas on. Kas on klassika või ei.

Jumal tänatud, et ma selle blogi tegin, nüüd ma vähemalt ei koorma oma sõpru ja peret ja saan rahus oma emakeelse eneseväljendusvajaduse rahuldatud. Tänan. Peatse kirjutamiseni, sest kirjutan kindlasti megavarsti jälle :D.
Laupäeval saab hispaania burritosid. Homme saab midagi muud :).