seda ka et..

mingi päev see nädal oleksin veel auto alla ka jäänud rattaga. kui läksin rohelisega üle tee. väga hirmus oli, terve elu käis hirmsa pidurikrigina saatel silme eest läbi ja pärast värisesin pool tundi tee ääres ja arvasin, et ma ei oska enam kunagi liigutada ega midagi teha. aga pärast oli ok jälle ja nüüd olen ikka elus õnneks. õnneks.