Joujoujou. Ma tean, et see pole eriti tüüpiline, et eelmine postitus on eile ja täna tuleb juba uus (kelllaaegade järgi on täna ülehomme või eile üleeile), vabandust, et naljakalt kirjutan, aga olen niiiiiii hoos.
Tegelikult tulin küll ilmast kirjutama, aga sain just kirja, et minu kadund kott on leitud (hästi tüüpiline, et siis, kui ma olen juba kõikide uute asjade tegemisega alustanud ja kõige eest maksnus) ja saan sellele homme järgi minna. Niiiiiiiii tuuus. Vaatan homme, mis seal sees järgi on, aga. Oh kui meeldiv.
Ainult, et minemisega kaasneb surmahirm. Mis viibki mind ilmateema juurde.
Olen mina küll saarelt pärit ja tuult tundnud, aga sellist tuult pole ma vist veel kunagi näinud. Kui, siis ainult kõige suurema tormiga Otika otsas, aga ilmselt ei lubanud ema mul sellise ilmaga ustki paotada, nii et ma pole kõige suurema tormiga Otika otsas käinudki.
Täna tulin töölt rattaga ja allamäge ja tuul oli nii tugev, et viskas mind ühe sekundiga keset autoteed. See oli väga hirmus. Mõtlesin, et lükkan siis ratast, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest ma ei jaksanud seda püsti hoida. Läbi häda sain tuulevaiksemasse kohta, kust edasi algasid juba tee ääres majad ja sain nende varjus linna sõita, aga bussini oli veel 20 minutit ja ma ei julgenud peatuses oodata, sest ma olin kindel, et see kabiin kukub mulle pähe.
Inimesed tahtsid üle jalakäijate raja minna, aga ei saanud, sest tuul oli vastu. Lendas kõike, mida keegi üldse ette kujutada oskab ja isegi külilikukkunud jalgrattad surfasid mööda teed ringi. NIIII hirrrrmus oli. Kalkuleerisin kaua, kumma poole peale buss tõenäolisemalt ümber kukub (mul on nüüd ju iga esmaspäev 8 tundi statistikat) ja otsustasin, et vasakul peaks igaljuhul turvalisem olema, eriti, kui istun kõige ees, kus on turvavöö, sest pigem vajub buss paremale küljele ja siis keegi ei kuku mulle peale. Aga bussis olin ikka nii hirmul, et õppisin nädalajagu taani keelt ette, et midagi teha.
Kui maha sain, otsustasin, et kõnnin koju jalgsi, sest mingit mõtet poleks olnud kaasas vedada ratast, millega ma ei jaksa sõita ja mida ma ei jaksa lükata. Aga tuli välja, et ma ei jaksanud isegi kõndida. Tõstad jala üles, et astuda, aga jalg läheb hoopis tahapoole. Niisiis ootasin tuulevaiksemaid hetki ja käisin siis nii kiiresti kui sain, aga keskmine kiirus oli ilmselt ikka umbes 1km/h. See on hullumeelne.
Ja ma kui homme on sama ilm, ei läheks ma mitte mingil juhul kodust välja, kui ma ei peaks just oma kotti ära tooma (L) ja uue ID-kaardi jaoks võimalikult kiiresti pildistamas ära käima. Kuigi ma ei tea, kas uut ID-kaarti on vaja, kui mul peaks vana alles olema, või kas kui see on üks kord kinni pandud, peab nagunii uue tegema. Riigilõivud on makstud, nii et miks ka mitte, ma arvan.
Ma panen rattakiivri pähe, kui uksest välja lähen. Tegelt ka.
ja jumal tänatud, et täna on esmaspäev, mistõttu mu kott kaalub 8kg, muidu poleks mind kindlasti enam olemas. või kui oleksin, siis islandil või gröönimaal või põhjapoolas. ma ei tea täpselt, mis suunas see tuul puhub. aga Inks, kogenud purjetaja, pakkus, et see on ilmselt umbes 30m/s.
huuh. jeg er shocked :D
have en godt aften :) hejhej
No comments:
Post a Comment