Itusin täna köögitrepil õues ja jõin oma hilist hommikukohvi, sest mul on täiesti laisk vaba päev käimas, kui märkasin, et midagi kukub igale poole mu ümber. Mõtlesin ka, et huvitav, kas puude lehed tilguvad ikka veel öisest vihmast, sest selleks tundus liiga kuiv, aga miski muu ei saanud see ju olla.
Tõde jõudis mulle kohale täpselt sellel hetkel, kui üles vaatasin, jõudsin möelda, et ’oi linnupesa’ ja tundsin midagi enda otsaesisele plärtsatamas. Ma teadsin küll, mis see oli, aga harjumusest jõudsin ikkagi seda käega enne pühkima asuda kui mõistus järgi jõudis ja siis juba nägin ja tundisin oma sõrmede pealt, et see on pesuehtne linnusitt mu otsaees istumas :D.
Oi dsiis luiis kus ma täna hilishommikul naersin :D
Oi oi.
:D
Tsau.
No comments:
Post a Comment