elu pärast kohavahetust: kauaülespanemata jalgrattapildid ja palju muud põnevat

Juhhei heihei ja gay (nagu ääretult õnnelik, mitte nagu homoseksuaal)
Kell on 14:00 ja ma olen juba pool tundi koolist kodus olnud. Homseks pole midagi õppida, grupitöö hakkab valmis saama - tänane grupikoosolek on peetud, tänane panus pandud ja..noh. ongi ainult homne jäänud. ussskumatu, kas pole. Eile ja üleeile oli ikka küll surmatunne ja täna hommikul oleksin pigemini (kui see on sõna) kõik oma makaronid ära andnud, kui et üles ärganud. ja pudruhelbed vist ka. Aga päev oli küllaltki tore, Nancyl mu klassist oli sünks ja ta tõi šokolaadibatoone (ma EI nimeta neid twixe ja sellised batoonideks, need olid ikka teistsugused, aga ma ei oska neid paremini nimetada ka) ja ma olen ta lemmik nii et ma sain kaks. või siis lihtsalt pesamuna. morton ja mina saame alati rohkem, sest ma olen pesamuna ja minuga tehakse imelikke asju ja morton on jooksja ja vajab väga palju energiat. aga keegi ei vihka mind ka vist selle eest, et ma rohkem saan. õnneks. nutrition oli imelik nagu alati, aga füsioloogia oli väga tore, kuigi me olime täiesti teemast mööda jälle, aga selles tunnis ollakse hästi lahedalt teemast mööda. ja siis keset hommikust füsioloogiat hakkas järsku õues mulda sadama. ja ma olin ainuke, kes märkas ja see ei lõppenud üldse ära, läks järjest hullemaks ja siis ma pidin juba tasakesi itsitama hakkama ja lõpuks täitsa naerma, aga hästi salaja ja siis märkasid järsku teised ka ja ei saand ka midagi aru, aga tegelt olid mingid mehed katusel, kes sealt mulda alla viskasid, aga ma ei tea täpselt, miks.
täna ei tee ma vist suurt midagi, ainult söön ja käin mäge vallutamas, nii et jääb ilusti aega ka kirjandusklassika lugemiseks ja võibolla õpin urineerimis(?)süsteemi ära, mida reedeks õppima peab, muidu jään ju rumalamaks kui teised.
panen nüüd pilte ka igasuguseid.