ooooo neljapäev

ooooo tooore päev. jee.
täna on esimene päev minu siinoleku jooksul, kus tuul tuleb teisest suunast kui tavaliselt. mulle see eriti ei sobi. kui muidu on kooli allamäge vastutuult ja koju ülesmäge allatuult, siis nüüd oli koju ülesmäge vastutuult maailma suurimas paduvihmas. aga ma ei tulnud paduvihma ajal koju, vaid peatusin raamatukogus kui umbes 5% koduteest oli läbitud. raamatukogus seadsin end mõnusalt nahkdiivanile ja hakkasin lugema, aga tuli välja, et minu ümber oli algamas kontsert mehega, kellel oli ilus hääl ja kitarr. tasuta teed pakuti ja päike hakkas paistma. sain väga inspireeritud ja kirjutasin mitu rida naljakaid asju ja jaksasin hästi palju õppida, nii et 100 lehekülge läks ludinal ja jäi üleni meelde ka. aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. ega sellest, et ma täna hommikuks MANNAPUTRU MAASIKAMOOSIGA sõin (minu arust see pole öäk, olge tasa).

vaid hoopis sellest, et päris raske on ikka olla siin Taanis. Päevast päeva õpime ainult koledaid haiguseid ja sümptomeid ja mis halba juhtub, kui mida ei tee ja see võib nähtavasti ikka alateadvuse emotsema küll panna. aga taipasin seda alles täna, kui oli nii tore päev, et ma olin südamest õnnelik ja taipasin, kui hea on siin olla. nii hea, et ma tulin ikka, aga ma pean nüüd meeles pidama, et alateadvust ei tohi omapäi jätta. ja tuleb midagi muud ka päeva jooksul teha, kui söögist mõelda. muidu mõtledki koguaeg - seda võib süüa, seda ei või süüa, kui seda ei söö juhtub see, aga kui seda sööd juhtub see, tahaks seda, aga see on nii kallis, mida ma saan osta, et liiga palju raha ei kuluks, kui palju ma sellest kaloreid saan ja kui kaua ma siis toidust loen, nii et trenni ei jõua ja energiat ära ei kuluta. ja siis lähed magama, et seda uuesti teha. tuleb ikka toredaid asju ka teha. täna oli nii tore päev.

kaks asja on veel, mida ma juba sada aastat kirjutanud pole.
Seda, et ma ei ole vist siiamaani päris aru saanud, et see, mis käib, on minu elu, mitte meie, olgu need meie siis kestahes, mina ja pere või mina ja sõbrad või mina ja kõik, aga see on ainult minu elu ja see....on kuidagi nii äge. ja imelik :D. aga ikkagi äge ka. ma vist ei suuda ennast mittelapseks pidada, kuni ma ennast ise üleval ei pea. (OTSIN TÖÖÖD, ANDKE TÄIEGA), küsisin täna isegi raamatukogust, kas nad mind millekski tahavad, aga nad ei uskund, et tahavad :/:D.

ja et igapäevane 120kcal suurune energiaülejääk (120kcal on midagi suvalist ja väikest) teeb kümne aastaga 50kg lisakilosid. Päris hea, eks :D. Ise sõin eile küll vist vähemalt 3000 eest ja veetsin toreda koduse päeva. ainult voodit ja lampe käisime toomas ingridiga.

henri jookseb pühapäeval öömaratoni. pühapäeval kell 14:00 on ühe pliksi soolaleiva pidu ja pühapäeval lähme ingridiga omale jälle mööblit tooma vist.

isnt it strange how time flies? (tsau sass)