käisime traavivõistlusi vaatamas, tegime grupipanuse, valisin meile hobuse number kaks, kes võitis. Nii tore päev :).

apppi, kuidas ma võisin  unustada state fair-i, kus me eelmine laupäev käisime ja kus mina miskipärast kõige kreisimad kämperid sain ja nendega kõiki hulle atraktsioone tegema pidin. tegin seda,  kus oled oma istmes kinni ja teed muudkui nagu võllikaid suure ringi sees ja siis jääd pea alaspidi sinna üles rippuma igaveseks ja rollercoasterit ja selle torni peal käisin, kus tõused istmega hästi kõrgele üles, passid seal vaikselt rahulikult ja siis kukud hästi kiiresti alla. seda tegin kaks korda. HÄSTI jube oli, nii hirmus, et isegi karjuda ei saa, sest tegelt ka on hirmus, mitte lõbustuspargi kohta hirmus. eriti teine kord, kui tead, mida oodata, aga mitte millal oodata. huuh.

täna on väga tore päev olnud. kahjuks ärkasin alles kell kaheksa. Alles selles suhtes, et siis on juba liiga palav, et jooksma minna, mis mul muidu plaanis oli. Aga siis panin kotti igasuguseid häid asju, võtsin oma rätikud, raamatu ja päevituskreemid, sõitsin randa, ostsin chai latte ja pidasin hommikupikniku ja siis olin südapahani rannas. Nüüd on kell 14:37 ja mul on juba rannast kopp ees ja saan midagi muud teha. Aga et ma veel ei tea, mida ja et mul lõunasöögi isu tuli, olen valges majas, söön juustuburksi, sest MIDAGI muud polnud, (krõpsu ja saia on tegelt ja hommikusöögihelbeid) ja kirjutan seda.
Üks paha asi juhtus ka ja see on hästi paha. Käisime järves ujumas, kus tuli paadisilla pealt vette hüpata (siuke nagu otikas) ja kui sinna tagasi tahtsin minna, jäin vist jalaga millegi külge kinni ja nüüd on mul eriti badass 20cm-ne arm jala peal :(. ma niiiii väga loodan, et see ei jää eluks ajaks, aga ma pole kindel, kas lootus on ainult lollide lohutus või mitte.

siuksed lood. kena päeva.

(pealkiri viimasena) Ma ei tea coolimat asja kui bodyboarding!!!!!!:D

Mul pole aimugi, mida öelda.  Nädal jälle möödas ja mul jälle vaba päev. Nüüd on ainult kaks viimast sessiooni jäänud, millest esimene on juba kaks päeva käinud. Ja tundub nii lahe olevat, et mul oli lausa kahju, kui ma poiss kämperitele enne ütlesin, et mul nüüd vabad päevad hakkavad ja et ma alles neljapäeval jälle töötan, sest meil on see sessioon ainult kolm tüdrukut ja poisse on kaheksa, nii et hängime kogu aeg koos poistega ja nädala teema on sport. Eile mängisime korvpalli, käisime basseinis ja rannas ja õhtul mängisime minigolfi. Täna käisime veepargis nagu teisipäeviti ikka ja kiiremini kui tänane pole veel ükski teisipäev läinud, ma ei jõudnudki kordagi viie tunni jooksul istuma, sest need poisid on kõik hullult sportlikud ja viitsivad kõike teha, nii et hästi lahe oli.

Ja mõtlesin seal vahepeal oma ujumisrõngaga lazy riveris hulpides, et usskumatu, et see on mu tööpäev, mille lõppu ma ei jõua ära oodata. Inimesed harjuvad ikka hullude asjadega ja hakkavad mega lihtsasti vinguma :D. Kui keegi oleks mulle öelnud, et ma saan töö, kus ma hängin veepargis ja päevitan ja ei jõua selle lõppu ära oodata, poleks ma küll kunagi uskunud. Ja kui ma sellest mõtlesin, siis sain kohe aru ka, et see pole üldse tüütu ega üldse paha.
Nüüd istun diivani peal, kell on 16:23, kirjutan seda blogipostitust, et see pärast valges majas blogisse panna ja ootan, et kell saaks 5 ja mul tegelt vaba päev hakkaks. Pragu on lihtsalt free time ja kõik tsikid läksid uinakut tegema, nii et mul pole nendega midagi peale hakata J.

Ilmselt on kõik väga hea (ja väga halb), lihtsalt sõltub, millega võrrelda. Alati.

Kell viis lähen jõukasse ja pärast seda Racheliga randa, sest leidsime kaks buggyboardi (need lauakesed, millega lainete peal lahe on :D) ja läheme neid katsetama. Siis tulen koju, pesen ja vahetan riideid ja lähen valgesse maja seda siin postitama ja õhtust sööma. Täna on BBQ kana ja pastasalat. Peaksin meie menüüst pilti tegema ja teile saatma, see on niiiiii igav. Samas mul ongi nii palju aega, et võin selle siia ümber kirjutada. Meie õhtusöök tuleb Penguin Dinerist, mis on ebatervislik söökla ja teeb kõike imelikult ja menüü on selline:

Sunday: Hot Turkey, Mashed potatoes, Veggies (kartulipuder on nagu see üheminutioma pakist, ja veggies = konserveeritud mais :D)
Monday: Chicken salad, Chips, Summer Salad(=salatilehed ja tundumatud puuviljatükid)
Tuesday: Penne pasta with tomatoe sauce, sausage, salad (=salatilehed :D)
Wednesday: Chicken, Veggies, Rice srir fry, fruit salad
Thursday: Cheeseburger, Fries
Friday: Counselor Dinner
Saturday: Chicken ceasar wrap, Pasta Salad
Sunday: Ham, Mac and cheese, Veggies
Monday:Veggie burger, Slaw, Chips
Tuesday: BBQ chicken, Pasta Salad
Wednesday:  Penne salad with Alfredo Sauce, Salad, Garlic, Bread (=keedetud makaronid ahjus kõvaks küpsetatud õlise saiaga)
Thursday: Chicken Ceasar Salad, Fruit salad
Friday: Counselor Dinner
Saturday: Turkey wings, pasta salad (seda pole me veel kunagi saanud, alati on mingi muudatus, kui see hetk kätte jõuab)

Ja siis läheb algusesse tagasi. Siuke värk. Ainuke, mis on peaaegu sama maitsev, kui maitsvalt nimi kõlab on Chiken caesar wrap, aga et see on laupäeviti ja siis on meie laagri omanik Tom siin, kes alati kõik plaanid ümber teeb ja segaseks ajab ja siis lõpetame alati hoopis kodust külmkapist midagi süües, mis on enamasti võileivad :D.

See reede on counselor dinner Eestist, olen mega põnevil :D. Pakun neile vist keedukartulit ja värske kurgi salatiti ja mingeid vorstikesi ja midagi. Ja activitiks plaanin teha true-false küsimusi Eesti kohta, see peaks küll naljakas tulema :D.

Ma ei tea, miks ma peaks oma menüüd siia postitama või sada rida söögist rääkima, aga samas miks ka mitte ja samas, et mida muud ma siis kirjutama peaks ja nii ja nii ja see on minu blogi. Ja ma arvan alati, et kõik mu postitused on mega lambid, aga lugesin ükspäev oma blogi ja itsitasin pea ringi käima, mis kõik juhtund on ja kuidas ma siis sellest kirjutan ja mida ma kõigest nüüd arvan.

Mega hull on see, kui hästi ma teisi counselore tean ja tunnen ja nemad mind. See on küll AINULT kuu aega, mitte juba kuu aega, sest siuke tunne on, nagu oleksime terve elu koos olnud. Ma pole vist elusees nii käpelt nii häid sõpru saanud :D.

Tameka (see ema Jamaicast) lõikas eile oma juuksed maha ja näeb välja nagu puudel :D.

Peaks kokku lugema, mittu koolon d-d selles jutus on.

Peaks ära lõpetama selle jutu. 

aeg lendab

Tsau :)

Mõtlesin ükspäev, et unustasin vist kõige imelikuma asja üldse mainida :D. Seda, et iga kord, kui eestlastel oleks keedukartulid või prae - või misiganes, on ameeriklastel kartulikrõpsud. Noh, et see on nagu osa nende tavalisest einest, krõpsud taldriku peal :D. ja see on nii tobe.

Siis mõtlesin sellest, kuidas inimesed alati tahavad seda, mida neil pole. Mu suurim unistus praegu oleks omada tuba, kus on internet, voodi, uks, mis käib kinni ja lukus ja mitte ühtegi inimest peale minu enda ja võibolla nende, keda ma sinna kutsun või tahan. Ja enamasti on mul elu jooksul selline tuba olnud ja ma pole üldse selle peale mõelnud ja rõõmus olnud. Enamasti olen ma seal toas unistanud, et kunagi lähen Ameerikasse hoopis. Elu on äge :)

Sõbrad mäletavad mind hea inimesena ja näevad mind tihti unes. Toon siinkohal kaks näidet, aga jätan nimed nimetamata.
Vestlus sõbraga number 1:
-nägin sind unes üks öö tead
olime kahekesi kuskil üksikul saarel

ja siis sa tapsid mu ära ja ma ärkasin üles.

Selline :/:D

Vestlus sõbraga number kaks aka minu parim sõber:
-ma olin oma unes hiiuma
al ja siis kuskil korra kohtusin sinuga ja ehmusin, et miks sa eestis oled. ja miks mina sellest midagi ei tea. kallistasime ja sa ütlesid, et tulid üheks päevaks. olid jukkide ja nendega ja mina kellegi teistega ja kuidagi nii suvalt olime. ja ma olin pettunud et sa mulle midagi ei öelnud.

mega hirmus on teiste inimeste unedes niimoodi käituda.

Ja üks öö nägin unes, et ärkasin üles ja avastasin, et ma polegi kunagi USAsse läinud ja tegelt olen taanis ja kõik oli uni. Ja läksin nii kurvaks, et ärkasin üles. Ja olin MEGA õnnelik. Uskumatu lausa, milline kergendustunne see oli.

Ma igatsen oma sõpru :).

Ükskord üks mu sõbranna selgitas, miks on igav ilma peikata olla - selleks, et sa võid ju küll minna ja lõbutseda ja tantsida, aga tantsimine pole üldse nii lõbus, kui sa ei saa pärast koju minna ja kellelegi rääkida, et tead ma käisin ja tantsisin. -
Sellel ajal arvasin ma, et see on kohutavalt ebaiseseisev asi, mida öelda ja asju tuleb ikka iseenda jaoks teha ja...ei leidnud vist, et see väide üldse kuidagi mulle sobiks. Aga tegelikult teeb see täiesti hästi loogikat. Mitte ainult peikadega, vaid sõpradega ka. Ja koos on ikka NII PALJU parem ümiseda.

Eestis on ühtemoodi elu. Miili ütles, et Taanis on kõik hoooopis teine. Minu meelest on ka. Ja siin on kõik hoopis kolmas. Ja katsu siis aru saada, milline sa ise kõige selle sees oled. (Sinatamine on halb stiil).

Sellised mõtted siin sajakraadise kolmapäeva ennelõunal verandal paki apelsini mahla ja küpsistega. Kohvi ja ämblikud on ka, aga ämblikud on nii uimased kuumusest, et isegi mina ei karda neid enam, sest nad aint passivad.


Muidu läheb hästi. Eile sai kuu aega Ameerikas olemist täis. Pühapäeval on üheksast laagrinädalast viis tehtud. APPI kui hirmus. Istusime eile õhtul verandal ja olime peaaegu nutma puhkemas, kui avastasime, et juba nii kaua siin olnud oleme ja järelikult varsti ära peame minema. Aga siis mõtlesime, et pool on ju veel ees ja klaas on ikka pooltäis. Ja et laagri lõpus lähevad KÕIK kämperid minema ja see on kindlasti suur kergendus ja siis oli uuesti hea tuju. Pealegi lubasime järgmine suvi euroopas kohtuda. :D.

Ükspäev käisin virsikuid korjamas ja teine päev vähke püüdmas. Ükspäev värvisin pea roosaks ja. Saan hetkel kõikide counseloride ja camperitega hästi läbi. Nüüd ei julge peaaegu hingatagi, et seda mitte muuta. Elu hakkab siin liigagi mehhiko seebiooper olema.
Ja mul on palav. Ja kuumarabandus.

Kirjutan uuesti, kui jahedam on. Siis on mu postitusel mõte ka, ma luban.

PS. mul läks täna veel üks eluunistus täide. ma ei tea, mida teha, et elu alati nii äge on :).

loovin ja missin
xoxo
mina

the evening after

tahtsin lihtsalt mainida, et siin on ikka nii hea olla ja elu on ilus :)

ilmselgelt vajasin ainult magamist. t2na magasin valges majas ja magasime poole yheni, k2isime meil, v6tsime mu asjad ja l2ksime basseini, kus ujusime kymme minutit ja magasime kolm tundi :), siis l2ksin j6ukasse ja nyyd on 6htul. k2mpereid n2gin alles umbes viis minutit tagasi esimest korda eilsest saati ja kell on pool 9 6htul ja mul on NIII hea olla. 

seda tuliingi ytlema :)

(all korrusel on j6ulupidu piparkookide, j6ululaulude ja p2kapikumytsidega :))

või isegi jooksma

vingukott isiklikult.

See ka veel, et hoian oma arvutit enamasti siin, sest siin on internet, (valges majas, kus ma ei ela) ja siis Racheli ja Kelsey arust on mega naljakas mu facebooki (kus mu arvuti kogu aeg sisselogitud on) rändom nõmedaid asju postitada ja nende arust on see tegelt ka naljakas ja minu arust pole üldse.
Jou :)

Ma vist. Naeratan ja lähen jalutuskäigule.

Uus sessioon

Joujoujou, niiiii hea, et tümpsu ei ole.

ma olen exhausted. Ma luban. See on hullumaja ja hullumeelsus, mis elu me elame, aga olen endiselt rahul ja elu on seiklus. Nii palju põnevaid asju juhtub, mida ma alati tahaksin siia kirjutada, aga siis läheb jälle meelest, kui siin juba istun.

Elan nüüd Dianaga ühes toas. Ja kus see alles teeb reegleid. Kõik on nii kreisi. Mõtlesime, et võibolla vahetame niimoodi ära, et Rachel kolib Diana asemele, sest mul on Dianaga nii raske suhelda. Me oleme mõlemad suht okeid ja saame oma kohustustega hakkama, aga meil on lihtsalt nii erinevad arvamused, kuidas asju peaks tegema ja ta ei saa inglise keelest aru nii palju, et ta minust aru saaks ja ei räägi ka nii palju, et ma temast aru saaks. Ja teeb reegleid, nagu juba mainitud.
Ükspäev näiteks magasin pool tundi sisse ja ta ei ajanud mind üles. Pärast ütlesin, et lähen pausile ja siis ta ütles, et noh sul oli ju pool tgundi pausi hommikul, ole pooleteist tunnipärast tagasi. Mul polnd nagunii midagi teha, nii et olingi, aga see selleks. Ja siis nüüd nädal aega hiljem teatas ta üks õhtu, et magab ka siis pool tundi sisse, just siis kui oli esimene hommik uute tüdrukutega, ja pärast võttis kaks tundi pausi. Oih, see oli alles eile, tundub nagu igavesti tagasi :D. Minu paus hakkas õhtul ja ütlesin talle, et Michelle ja Carly pole veel dušši all käinud ja et kas ta palun saaks Michelli raseerida, sest teisipäev on veepargipäev.
Täna hommikul olin niiii väsinud ja küsisin Dianalt, kas on ok, kui ma oma pausi kohe võtan ja kaks tundi kauem magan,  nii et ärkan täpselt selleks ajaks, kui peab tsikkidele veepargi jaoks võileibu tegema. 'no I can not be alone with five girls Nooo..' ja ma läksin nii närvi, sest just eile hommikul oli neil esimene hommik ever meiega ja mina pidin üksi neile süüa tegema ja nendega sööma ja nüüd on mingi siuke värk. Aga siis mul tuli meelde, et mul nagunii ju hakkab vaba päev kell viis ja et ma ei saagi pausi võtta, sest nendel päevadel ei ole seda, nii et ma ei öelnud jälle midagi.

JA SIIIIS veepargis teatas ta, et ta ei saa ujuda ja passib terve päev meie asjadega, aga siis jäi mingi magama hoopis sinna ja ei teinud üldse midagi ja ei pannud tüdrukutele päikesekreemi ja nüüd üks karjub ja nutab kodus, sest ta kõrbes ära ja see on esimene kord elus kui tal see juhtus ja ta on nii hirmunud. Niikui koju läksime, läks Diana otse magama. mul oli savi, sest millalgi ta ju peabki oma pausi võtma, ja siis tahtsin pärast vaba päevaga pihta hakata ja jõukasse jõuda, enne kui see kell kuus lukku pannakse. Ütlesin talle, et ma nüüd lähen, ta palus mul valgesse majja helistada ja küsida, kas nad saavad talle kellegi appi saata, sest ta ei taha üksi töötada, aga valges majas polnd ka kedagi. Kui jõukast kaks tundi hiljem tagasi jõudsin, istusid tüdrukud Pauliga, movie night on, nii et film käis, üks nuttis, teine naeris, kaks olid kadunud ja üks, kellel on praider willie ja kellele ei tohi liiga palju süüa anda, õgis üksi kolmandat kaussi popkorni. Diana oli meie toas voodis ja ei teind midagi. Rohtusid polnud keegi saanud, maja oli niiiiii segamini,

(OUMAIGAADMAPANEKSKÕIKPÕLEMAPRAEGU:):):):))

et hullem vist kui poiste maja tavaliselt ja nii kui uksest sisse sain, tulid KÕIK korraga mulle oma asju rääkima, sest nad ilmselgelt kartsid Pauli ja Diana ei teinud neist välja. ja keegi ei olnud neile nende viis dollarit andnud, mida nad iga õhtu saavad, kui ilusti oma ülesandeid täidavad (pühi laud puhtaks, pane nõud nõudepesumasinasse ja nii) ja see on neile nii tähtis. Ja see üks, kes ära kõrbes, ainult nuttis ja üks teine naeris täpselt sama häälega ja ainuke asi, mida ta öelda sai läbi oma naeru ja mida ta siis hoogsasti kordas oli ' i have a funny bone. i have a funny bone. i have a funny bone.  ...so i crack up for no reason':D:D:D
Nad on niiii nunnud need tüdrukud :)
Ja siis keegi jäi dušši all hätta ja saatis ühe teise küsima, kas ma saan teda aitama minna, ma palusin neil Dianaga rääkida, sest mul on day off ja Paul ei saa ju neid aidata ja siis mingi kahe seki pärast tuli see tagasi ja ütles, et Diana ütles, et ta ei saa ja käskis tal ära minna. Ja see sessioon on meil kõik uued tüdrukud, kes pole kunagi varem siin laagris olnud (kolm viiest tähendab) ja...noh....MIS mulje neil sellest kõigest jääda võib. APPI.

Vabandust :). Tegelikult tulin siia väikest rõõmsameelset postitust postitama. Aga hakkasin vinguma, sest mul oli seda väga vaja teha. Ja teen seda niimoodi avalikult, kuigi see on ebaviisakas, aga siis saan kunagi meenutada, KUIDAS see tundus. Ma ei tea üldse, kas miski on enne kunagi isegi selle lähedaselt tundunud, mis elu mul praegu käib. Aga see elu on nii lahe.
NII LAHE.

Uued tüdrukud on hoopis teistsugused kui eelmised. Ja ma pidasin eelmiseid nats tüütuks kuni nad uksest välja läksid, et ära minna ja nüüd ma tahaks NIII väga neid tagasi. Mitte, et mulle uued ei meeldiks, nad on hullult coolid ja vinguvad palju vähem, aga. ma tahan selle kohta 'mega mental' öelda, sest see see on, aga ma tean, kui naljakalt see kõlab.

Uued poisid on ka üsnagi vahvad. Muidu läheb hästi, olen pruun ja blond, pean emmega ägedat treeningvõistlust ja teen palju trenni, mis teeb mind vähem väsinuks ja rohkem rahulolevaks ja olen NIIIIII õnnelik, et ma siin olen.
Ja juba homme on uus päev ja palju parem tuju :)

Kallid ja asjad ja värgid kõigile ja
olge vahvad :)

xoxo
mina

Nädal hiljem :)

Joujou :)

Aeg läheb ikka kiiresti vist, juba on nädal möödas. Värvisime omale t-särgid, valmistusime neljanda juuli paraadiks, käisime paraadil, vaatasime ilutulestikku, mängisime minigolfi, tagaajamist, ameerika jalgpalli, käisime veepargis ja tegime igast teisi asju. Aga samas on aeg vist nii aeglane ka, sest kämperid on siin ikka alles poolteist nädalat olnud.

Täna on nii, et ma ei teagi, millest kirjutada. Peaksin vist kogu aeg märkmeid tegema, sest nii palju asju juhtub, mis mind naerma ajavad kogu aeg, aga pärast ei mäleta neid.
Ärkasin hommikul kell seitse, et emmega skaipida ja pärast ei viitsind enam magama minna, kuigi vaba päev on. Nüüd on kell kümme ja olen täiesti väsinud. Poisid tegid vähemalt neli liitrit pannkoogitainast ja avastasid siis, et nad ei oska neid üldse küpsetada ja panid kämperid neid tegema. Sõin kaks kummalist pannkooki ja nüüd istun siin üsnagi emotsioonitult. Aga mõnus on ikka, selline rahulik suvaline suvehommik, kus päike paistab ja olla on hea. Ootan, et Rachel ärkaks, sest pidime jõukasse minema, siis basseiniääres hängima, siis kajakiga sõitma minema ja siis on õhtu ja ei tea, mis saab.  Kämperid ootavad mind oma tantsupeole tantsima, aga ma ei tea veel, kas ikka lähen. Aga võibolla oleks päris vahva, sest täpselt nagu emmele juba hommikul rääkisin, pole meil siin oma vaba ajaga suurt midagi teha. Meil on nii harva vaba ja me oleme kogu aeg nii väsinud, aga kuidagi süümekad on lihtsalt passida vabal ajal, sest kuidagi nagu tahaks kasutada seda aega, mida ilma nendeta veeta saab. Ja siis eile tahtsime midagi põneva ja hullumeelset teha, nii et kõndisime kell umbes pool 12 öösel üle tee poodi ja ostsime glasuurisõõrikuid, sest see oli kõige wildim asi, mida teha :D.

Aga jah..et nädal oli mega pikk ja möödus hästi kiiresti :D ja ma ei mäleta täpselt, mida me kõike tegime.
T-särgid tulid igaljuhul hullult ägedad. mulle meeldib mu oma nii palju, et tahaks seda kogu aeg kanda.
Tegime mingi suure asja ka, kuhu kirjutasime kõik oma nimed peale ja värvisime oma plastmassmütsid punasinivalgeks. Selle jaoks läksime maale laagri abidirektori vanemate juurde ja see oli hullult naljakas koht. Ta isa on jahimees, kes kogub väliWCsid ja need on igal pool hoovis laiali.

Kahjuks sai mul neljandal juunil kaamera aku tühjaks, nii et mul sellest eriti pilte pole, aga see oli ka nii lahe. Nagu laulupeoparaad, aga suurem, kõik olid autodega, karjusid muudkui 'happy 4th' ja viskasid kõiki kommidega :). Me olime mingi..nissaniga (:D vist), millel oli kast, kus counseloridega olime ja kõik kämperid ja laagri omanik Tom olid mingi ratastega plaadi peal, mida me järgi vedasime :D.
Täpselt eelmisel õhtul sellest hakkasin mõtlema, et ma vist elan viimasel ajal nii igavat, turvalist ja rahulikku elu ja olen suureks saanud ja ei seikle üldse. Ja pole NII ammu midagi nii põnevat teinud, et hirmus hakkaks. Vanasti tegin vist kogu aeg nii. Aga viimasel ajal olen rohkem nii teind, et teen nagu põnevaid asju, aga olen rohkem observator, kui et elaksin ja olin selle üle kuidagi õnnetu. Aga kui seal paraadis istusin oma ilusa pluusiga ja ameerika lipu ja mütsiga ja kõik meile karjusid ja meie karjusime ja vett pritsisime ja kommi viskasime ja meid pritsiti ja nii naljakas ja lõbus oli, olin küll täiesti olemas ja elu oli täiega äge.


APPPPPPPPPPPPPPPPPPPIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII ma istun siin põrandal valges majas, sest siin on internett ja teised on ikka veel siin, sest nad on nii uimased oma lahkumisega. Nii et mul on vaba päev ja ma hängin ikka nendega. Istun siin ja KÕIK teised counselorid on kadunud ja mul pole aimugi kus nad on. Ilmselt magavad oma tubades ja vaatavad telekat ja nüüd tuli laagri direktor ja otsib, et kus kaamera on  ja kui valmis kõik lahkumiseks on ja mis värk on ja siin pole kedagi, kellelt isegi küsida, sest nad lihtsalt kõik kaovad kogu aeg ja on aeglased ja uimased ja vastutustundetud. Rachel pole. Ega Kelsey, aga teised on küll täiesti hulllud.
Omg ja nüüd pole neil activitit, sest nad ei tea, kus kaamera on ja selle peal on kõik pildid, mida oli vaja, et neid nüüd ilmutama minna ja siis saavad camperid endale albumid teha. kreis kui korraldamata kõik on.
:D läksid nüüd trolliga sõitma selle asemel :D.

Neljanda juuli õhtul hakkas äikest lööma ja müristama ja saabus räme äikesetorm. Aga me võitsime oma plakati või asja eest (vaadake keegi, mida 'float' täpselt tähendab, selle eest)auhinna ja seda kavatseti iluitulestiku ajal öelda, nii et pidime sinna minema. Aga lõpuks see jääti ära, nii et seisime niisama tund aega kuskil tormis mere ääres vinguvate kämperitega, kes tahtsid koju minna. Ja siis see lükati eilseks edasi, aga siis tetati, et tormi tõttu on see uuesti ära jäetud. Ja siis äkki kell pool kümme õhtul ikkagi hakkas ilutulestik. Vaatasime seda maja eest ja see oli vahva ja tore. Aaa ja et eelmine õhtu mere ääres nad 3d prille jagasid selle vaatamiseks, olid meil kõigil need prillid ka ja siis oli niiiiii cool.
Mulle meeldib usa.

Loen raamatuid ka. Neid 'ajaviiteromaane' teate küll kindlasti eks. Neid hästi mõttetuid, mis mulle hullult meeldivad. Ja cosmopolitani kogu aeg. Meil on üks tsikk laagris, kellele meeldib ajakirju vaadata, nii et talle ostetakse neid kogu aeg, nii et saan neid kogu aeg lugeda. jee.
Multikaid vaatan igal vabal hetkel, sest see on siin kõige popim vabaaja tegevus. ja..mina ei tea.

Rachel on juba ammu üleval, aga sõin temaga kogemata veits maasikaid ja mustikaid ja nüüd pean uuesti passima, enne kui trenni saan tegema minna, sest kõht on täis.

Mu converter, mis USA seinakontaktid mulle sobivaks teeb on liiga nõrk ja ma ei saa oma arvutit laadida sellega eriti hästi, sest see hakkab kohe kärssama ja haisema, nii et pean vist lõpetama nüüd, aga.
Kirjutan kindlasti jälle, sest nii vahva on. Ja kindlasti asjalikumalt ka.

Aaaaa. Ja sellist õppetundi lugesin ühest raamatust ja see väideti elu mõte ja värgid olevat. Kuigi minu meelest on rohkem nagu common sense, aga see tuleb igaljuhul väidetavalt alati meeles pidada:
Elu on nagu viie palliga žonglöörimine(:D???) ja need viis palli on - töö; armastus, sõprus, tervis ja väärikus. Töö on kummipall ja põrkab tagasi, kui sa selle maha pillad, aga kõik teised on klaasist ja mõranevad ja pragunevad ja on parandamatud, kui need ükskord katki teed.
Siuke point. Common sense ka. aga point ikkagi.

Nüüd on küll õues ilus ilm ja mina :)
Kena päeva :)

pildikesed ka teile:

APPPI. Kirjutan nii aeglaselt, et need kämperid on juba mingi 15 minutit vähemalt siit ära olnud ja nüüd tuleb counselor Paul, (kell on 10:51, enamustel on 10 rohuvõtmisaeg) ja küsib mult, kes ma siin isegi ei tööta ja nendest kämperitest midagi ei tea, kus ta kott on, kus on kõik ravimid :D. Siuke elu.

aga panen nüüd pilte

poiste majas elatakse nii

Tere, mul läks piltide laadimisega terve öö, nii et nüüd saan veel rääkida, kuidas pärast seda, kui Paul koti järgi käis, tuli viie minuti pärast veel Alex koju, sest oli midagi unustand ja siis laagri direktor Christy ka veel.
Ise käisin jõukas, kus sain ühe neegripoisi endale järgi käima ja mitte laskma trenni teha, pärast jõukat tahtsin basseini minna, aga see oli kinni, sest välgutas, nii et tulime Racheliga koju, sõime, läksime Alexiga tülli, sest ta käskis meil kööki koristada, aga meil oli day off ja me polnud köögis midagi teinud :D. Siis käisime apteegis juuksevärvi ostmas (siin müüakse apteegis kartulikrõpsu, kommi ja suitsu), värvisime Racheli juukseid, läksime kajakiga sõitma ja siis käisime ühes pubis või kuidas seda nimetama peakski, quizil ja pärast istusime jälle oma verandal ja rääkisime asjadest.
Nüüd on neljapäev, kell on 10:18 ja lähen randa või basseini :). Musisau