Aeg läheb ikka kiiresti vist, juba on nädal möödas. Värvisime omale t-särgid, valmistusime neljanda juuli paraadiks, käisime paraadil, vaatasime ilutulestikku, mängisime minigolfi, tagaajamist, ameerika jalgpalli, käisime veepargis ja tegime igast teisi asju. Aga samas on aeg vist nii aeglane ka, sest kämperid on siin ikka alles poolteist nädalat olnud.
Täna on nii, et ma ei teagi, millest kirjutada. Peaksin vist kogu aeg märkmeid tegema, sest nii palju asju juhtub, mis mind naerma ajavad kogu aeg, aga pärast ei mäleta neid.
Ärkasin hommikul kell seitse, et emmega skaipida ja pärast ei viitsind enam magama minna, kuigi vaba päev on. Nüüd on kell kümme ja olen täiesti väsinud. Poisid tegid vähemalt neli liitrit pannkoogitainast ja avastasid siis, et nad ei oska neid üldse küpsetada ja panid kämperid neid tegema. Sõin kaks kummalist pannkooki ja nüüd istun siin üsnagi emotsioonitult. Aga mõnus on ikka, selline rahulik suvaline suvehommik, kus päike paistab ja olla on hea. Ootan, et Rachel ärkaks, sest pidime jõukasse minema, siis basseiniääres hängima, siis kajakiga sõitma minema ja siis on õhtu ja ei tea, mis saab. Kämperid ootavad mind oma tantsupeole tantsima, aga ma ei tea veel, kas ikka lähen. Aga võibolla oleks päris vahva, sest täpselt nagu emmele juba hommikul rääkisin, pole meil siin oma vaba ajaga suurt midagi teha. Meil on nii harva vaba ja me oleme kogu aeg nii väsinud, aga kuidagi süümekad on lihtsalt passida vabal ajal, sest kuidagi nagu tahaks kasutada seda aega, mida ilma nendeta veeta saab. Ja siis eile tahtsime midagi põneva ja hullumeelset teha, nii et kõndisime kell umbes pool 12 öösel üle tee poodi ja ostsime glasuurisõõrikuid, sest see oli kõige wildim asi, mida teha :D.
Aga jah..et nädal oli mega pikk ja möödus hästi kiiresti :D ja ma ei mäleta täpselt, mida me kõike tegime.
T-särgid tulid igaljuhul hullult ägedad. mulle meeldib mu oma nii palju, et tahaks seda kogu aeg kanda.
Tegime mingi suure asja ka, kuhu kirjutasime kõik oma nimed peale ja värvisime oma plastmassmütsid punasinivalgeks. Selle jaoks läksime maale laagri abidirektori vanemate juurde ja see oli hullult naljakas koht. Ta isa on jahimees, kes kogub väliWCsid ja need on igal pool hoovis laiali.
Kahjuks sai mul neljandal juunil kaamera aku tühjaks, nii et mul sellest eriti pilte pole, aga see oli ka nii lahe. Nagu laulupeoparaad, aga suurem, kõik olid autodega, karjusid muudkui 'happy 4th' ja viskasid kõiki kommidega :). Me olime mingi..nissaniga (:D vist), millel oli kast, kus counseloridega olime ja kõik kämperid ja laagri omanik Tom olid mingi ratastega plaadi peal, mida me järgi vedasime :D.
Täpselt eelmisel õhtul sellest hakkasin mõtlema, et ma vist elan viimasel ajal nii igavat, turvalist ja rahulikku elu ja olen suureks saanud ja ei seikle üldse. Ja pole NII ammu midagi nii põnevat teinud, et hirmus hakkaks. Vanasti tegin vist kogu aeg nii. Aga viimasel ajal olen rohkem nii teind, et teen nagu põnevaid asju, aga olen rohkem observator, kui et elaksin ja olin selle üle kuidagi õnnetu. Aga kui seal paraadis istusin oma ilusa pluusiga ja ameerika lipu ja mütsiga ja kõik meile karjusid ja meie karjusime ja vett pritsisime ja kommi viskasime ja meid pritsiti ja nii naljakas ja lõbus oli, olin küll täiesti olemas ja elu oli täiega äge.
APPPPPPPPPPPPPPPPPPPIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII ma istun siin põrandal valges majas, sest siin on internett ja teised on ikka veel siin, sest nad on nii uimased oma lahkumisega. Nii et mul on vaba päev ja ma hängin ikka nendega. Istun siin ja KÕIK teised counselorid on kadunud ja mul pole aimugi kus nad on. Ilmselt magavad oma tubades ja vaatavad telekat ja nüüd tuli laagri direktor ja otsib, et kus kaamera on ja kui valmis kõik lahkumiseks on ja mis värk on ja siin pole kedagi, kellelt isegi küsida, sest nad lihtsalt kõik kaovad kogu aeg ja on aeglased ja uimased ja vastutustundetud. Rachel pole. Ega Kelsey, aga teised on küll täiesti hulllud.
Omg ja nüüd pole neil activitit, sest nad ei tea, kus kaamera on ja selle peal on kõik pildid, mida oli vaja, et neid nüüd ilmutama minna ja siis saavad camperid endale albumid teha. kreis kui korraldamata kõik on.
:D läksid nüüd trolliga sõitma selle asemel :D.
Neljanda juuli õhtul hakkas äikest lööma ja müristama ja saabus räme äikesetorm. Aga me võitsime oma plakati või asja eest (vaadake keegi, mida 'float' täpselt tähendab, selle eest)auhinna ja seda kavatseti iluitulestiku ajal öelda, nii et pidime sinna minema. Aga lõpuks see jääti ära, nii et seisime niisama tund aega kuskil tormis mere ääres vinguvate kämperitega, kes tahtsid koju minna. Ja siis see lükati eilseks edasi, aga siis tetati, et tormi tõttu on see uuesti ära jäetud. Ja siis äkki kell pool kümme õhtul ikkagi hakkas ilutulestik. Vaatasime seda maja eest ja see oli vahva ja tore. Aaa ja et eelmine õhtu mere ääres nad 3d prille jagasid selle vaatamiseks, olid meil kõigil need prillid ka ja siis oli niiiiii cool.
Mulle meeldib usa.
Loen raamatuid ka. Neid 'ajaviiteromaane' teate küll kindlasti eks. Neid hästi mõttetuid, mis mulle hullult meeldivad. Ja cosmopolitani kogu aeg. Meil on üks tsikk laagris, kellele meeldib ajakirju vaadata, nii et talle ostetakse neid kogu aeg, nii et saan neid kogu aeg lugeda. jee.
Multikaid vaatan igal vabal hetkel, sest see on siin kõige popim vabaaja tegevus. ja..mina ei tea.
Rachel on juba ammu üleval, aga sõin temaga kogemata veits maasikaid ja mustikaid ja nüüd pean uuesti passima, enne kui trenni saan tegema minna, sest kõht on täis.
Mu converter, mis USA seinakontaktid mulle sobivaks teeb on liiga nõrk ja ma ei saa oma arvutit laadida sellega eriti hästi, sest see hakkab kohe kärssama ja haisema, nii et pean vist lõpetama nüüd, aga.
Kirjutan kindlasti jälle, sest nii vahva on. Ja kindlasti asjalikumalt ka.
Aaaaa. Ja sellist õppetundi lugesin ühest raamatust ja see väideti elu mõte ja värgid olevat. Kuigi minu meelest on rohkem nagu common sense, aga see tuleb igaljuhul väidetavalt alati meeles pidada:
Elu on nagu viie palliga žonglöörimine(:D???) ja need viis palli on - töö; armastus, sõprus, tervis ja väärikus. Töö on kummipall ja põrkab tagasi, kui sa selle maha pillad, aga kõik teised on klaasist ja mõranevad ja pragunevad ja on parandamatud, kui need ükskord katki teed.
Siuke point. Common sense ka. aga point ikkagi.
Nüüd on küll õues ilus ilm ja mina :)
Kena päeva :)
pildikesed ka teile:
APPPI. Kirjutan nii aeglaselt, et need kämperid on juba mingi 15 minutit vähemalt siit ära olnud ja nüüd tuleb counselor Paul, (kell on 10:51, enamustel on 10 rohuvõtmisaeg) ja küsib mult, kes ma siin isegi ei tööta ja nendest kämperitest midagi ei tea, kus ta kott on, kus on kõik ravimid :D. Siuke elu.
aga panen nüüd pilte
 |
| poiste majas elatakse nii |
Tere, mul läks piltide laadimisega terve öö, nii et nüüd saan veel rääkida, kuidas pärast seda, kui Paul koti järgi käis, tuli viie minuti pärast veel Alex koju, sest oli midagi unustand ja siis laagri direktor Christy ka veel.
Ise käisin jõukas, kus sain ühe neegripoisi endale järgi käima ja mitte laskma trenni teha, pärast jõukat tahtsin basseini minna, aga see oli kinni, sest välgutas, nii et tulime Racheliga koju, sõime, läksime Alexiga tülli, sest ta käskis meil kööki koristada, aga meil oli day off ja me polnud köögis midagi teinud :D. Siis käisime apteegis juuksevärvi ostmas (siin müüakse apteegis kartulikrõpsu, kommi ja suitsu), värvisime Racheli juukseid, läksime kajakiga sõitma ja siis käisime ühes pubis või kuidas seda nimetama peakski, quizil ja pärast istusime jälle oma verandal ja rääkisime asjadest.
Nüüd on neljapäev, kell on 10:18 ja lähen randa või basseini :). Musisau
No comments:
Post a Comment