Uus sessioon

Joujoujou, niiiii hea, et tümpsu ei ole.

ma olen exhausted. Ma luban. See on hullumaja ja hullumeelsus, mis elu me elame, aga olen endiselt rahul ja elu on seiklus. Nii palju põnevaid asju juhtub, mida ma alati tahaksin siia kirjutada, aga siis läheb jälle meelest, kui siin juba istun.

Elan nüüd Dianaga ühes toas. Ja kus see alles teeb reegleid. Kõik on nii kreisi. Mõtlesime, et võibolla vahetame niimoodi ära, et Rachel kolib Diana asemele, sest mul on Dianaga nii raske suhelda. Me oleme mõlemad suht okeid ja saame oma kohustustega hakkama, aga meil on lihtsalt nii erinevad arvamused, kuidas asju peaks tegema ja ta ei saa inglise keelest aru nii palju, et ta minust aru saaks ja ei räägi ka nii palju, et ma temast aru saaks. Ja teeb reegleid, nagu juba mainitud.
Ükspäev näiteks magasin pool tundi sisse ja ta ei ajanud mind üles. Pärast ütlesin, et lähen pausile ja siis ta ütles, et noh sul oli ju pool tgundi pausi hommikul, ole pooleteist tunnipärast tagasi. Mul polnd nagunii midagi teha, nii et olingi, aga see selleks. Ja siis nüüd nädal aega hiljem teatas ta üks õhtu, et magab ka siis pool tundi sisse, just siis kui oli esimene hommik uute tüdrukutega, ja pärast võttis kaks tundi pausi. Oih, see oli alles eile, tundub nagu igavesti tagasi :D. Minu paus hakkas õhtul ja ütlesin talle, et Michelle ja Carly pole veel dušši all käinud ja et kas ta palun saaks Michelli raseerida, sest teisipäev on veepargipäev.
Täna hommikul olin niiii väsinud ja küsisin Dianalt, kas on ok, kui ma oma pausi kohe võtan ja kaks tundi kauem magan,  nii et ärkan täpselt selleks ajaks, kui peab tsikkidele veepargi jaoks võileibu tegema. 'no I can not be alone with five girls Nooo..' ja ma läksin nii närvi, sest just eile hommikul oli neil esimene hommik ever meiega ja mina pidin üksi neile süüa tegema ja nendega sööma ja nüüd on mingi siuke värk. Aga siis mul tuli meelde, et mul nagunii ju hakkab vaba päev kell viis ja et ma ei saagi pausi võtta, sest nendel päevadel ei ole seda, nii et ma ei öelnud jälle midagi.

JA SIIIIS veepargis teatas ta, et ta ei saa ujuda ja passib terve päev meie asjadega, aga siis jäi mingi magama hoopis sinna ja ei teinud üldse midagi ja ei pannud tüdrukutele päikesekreemi ja nüüd üks karjub ja nutab kodus, sest ta kõrbes ära ja see on esimene kord elus kui tal see juhtus ja ta on nii hirmunud. Niikui koju läksime, läks Diana otse magama. mul oli savi, sest millalgi ta ju peabki oma pausi võtma, ja siis tahtsin pärast vaba päevaga pihta hakata ja jõukasse jõuda, enne kui see kell kuus lukku pannakse. Ütlesin talle, et ma nüüd lähen, ta palus mul valgesse majja helistada ja küsida, kas nad saavad talle kellegi appi saata, sest ta ei taha üksi töötada, aga valges majas polnd ka kedagi. Kui jõukast kaks tundi hiljem tagasi jõudsin, istusid tüdrukud Pauliga, movie night on, nii et film käis, üks nuttis, teine naeris, kaks olid kadunud ja üks, kellel on praider willie ja kellele ei tohi liiga palju süüa anda, õgis üksi kolmandat kaussi popkorni. Diana oli meie toas voodis ja ei teind midagi. Rohtusid polnud keegi saanud, maja oli niiiiii segamini,

(OUMAIGAADMAPANEKSKÕIKPÕLEMAPRAEGU:):):):))

et hullem vist kui poiste maja tavaliselt ja nii kui uksest sisse sain, tulid KÕIK korraga mulle oma asju rääkima, sest nad ilmselgelt kartsid Pauli ja Diana ei teinud neist välja. ja keegi ei olnud neile nende viis dollarit andnud, mida nad iga õhtu saavad, kui ilusti oma ülesandeid täidavad (pühi laud puhtaks, pane nõud nõudepesumasinasse ja nii) ja see on neile nii tähtis. Ja see üks, kes ära kõrbes, ainult nuttis ja üks teine naeris täpselt sama häälega ja ainuke asi, mida ta öelda sai läbi oma naeru ja mida ta siis hoogsasti kordas oli ' i have a funny bone. i have a funny bone. i have a funny bone.  ...so i crack up for no reason':D:D:D
Nad on niiii nunnud need tüdrukud :)
Ja siis keegi jäi dušši all hätta ja saatis ühe teise küsima, kas ma saan teda aitama minna, ma palusin neil Dianaga rääkida, sest mul on day off ja Paul ei saa ju neid aidata ja siis mingi kahe seki pärast tuli see tagasi ja ütles, et Diana ütles, et ta ei saa ja käskis tal ära minna. Ja see sessioon on meil kõik uued tüdrukud, kes pole kunagi varem siin laagris olnud (kolm viiest tähendab) ja...noh....MIS mulje neil sellest kõigest jääda võib. APPI.

Vabandust :). Tegelikult tulin siia väikest rõõmsameelset postitust postitama. Aga hakkasin vinguma, sest mul oli seda väga vaja teha. Ja teen seda niimoodi avalikult, kuigi see on ebaviisakas, aga siis saan kunagi meenutada, KUIDAS see tundus. Ma ei tea üldse, kas miski on enne kunagi isegi selle lähedaselt tundunud, mis elu mul praegu käib. Aga see elu on nii lahe.
NII LAHE.

Uued tüdrukud on hoopis teistsugused kui eelmised. Ja ma pidasin eelmiseid nats tüütuks kuni nad uksest välja läksid, et ära minna ja nüüd ma tahaks NIII väga neid tagasi. Mitte, et mulle uued ei meeldiks, nad on hullult coolid ja vinguvad palju vähem, aga. ma tahan selle kohta 'mega mental' öelda, sest see see on, aga ma tean, kui naljakalt see kõlab.

Uued poisid on ka üsnagi vahvad. Muidu läheb hästi, olen pruun ja blond, pean emmega ägedat treeningvõistlust ja teen palju trenni, mis teeb mind vähem väsinuks ja rohkem rahulolevaks ja olen NIIIIII õnnelik, et ma siin olen.
Ja juba homme on uus päev ja palju parem tuju :)

Kallid ja asjad ja värgid kõigile ja
olge vahvad :)

xoxo
mina