Jõu,
vabandust, et juba peaaegu kuu aega on möödas. Ja et mul pole aimugi, kust pooleli jäi või nii.
Istun juba ammu kodus diivani peal. Vaatan vanaemaga Titanicut. Võibolla lähen täna veel õuegi. Aga võibolla ka mitte. Ma ei saaks vist poole filmi pealt minna, sest ma kunagi ei lähe ja nii olengi seda kõik korrad vaadanud, nii et see ammmmmu peas on.
Enne kodus diivani peal istumist istusin Tallinnas nädala ja ühe päeva veel peale ka. Seal oli väga tore küll, aga kopp tuli ette ka. Kui juba koju tulla, võiks mu arust koju jõuda ka ju.
Ja enne seda olin Taanis, kiirustasin oma viimaste kooliasjadega ja käisin tööl ja taani keeles. Kodu otsisime ka, aga kodu pole siiamaani leidnud.
Jõulud olid väga toredad. Käisin vanaema juures ja sõrul ja kodus ja Sarah juures. Sain hunnikutes teisi kinke ja pulsi kella (L). Ühe korra käisin rannapaargus ka. See oli tüüpiline.
Ja WAFi kontserdil ka mingi aeg, see oli väga tore, magasin pool aega kogemata ainult.
Sõpru olen näinud ja teisigi ja. Igav on. Kohutavalt. Aga ainult selleks, et ma ei viitsi õppida. Kohtun igasuguste inimestega :) sellistega, kellega poleks kunagi oodanudki kohtumist. Ja täiesti tavalistega õnneks ka.
Av võiks ka tore tulla. Tõotabki.
Aa ja emmega käisin uues kuumas jõukas ka :).
Kirjutan varsti veel. Aga ma ei tea, mis aastal.
P.s. sain ühe kasuliku õppetunni ka - pruudiks ei tasu kunagi hakata, sest pruute lastakse üle :).
Sau
Wednesday, 29 December 2010
Saturday, 4 December 2010
tigu kuubis
Tere!
Mul pole kodus tigusid ja ma ei nimetanud ka ennast teoks, lihtsalt meenusid teod, kui vaatasin, kui aeglaselt mu blogisse uued sissekanded tulevad.
Vabandaksin, aga siis tunduksid mu põhjused liiga vabandustena, vaadake, ja seetõttu parem kirjutan oma kiirest elust ja seiklustest ja siis te hoopis mõtlete, et oi küll on tragi tüdruk. ja jõuab veel blogisse ka midagi lugemiseks lisada, ta ikka hoolib meist ka :). Nii et ma nüüd siis räägin elust.
Aga selle mainiksin küll igaksjuhuks juba kohe alguses ära, et ma kahjuks ei lugenud eelmisi postitusi ja seetõttu ei tea eriti, mida ma juba öelnud olen ja mida mitte.
teen igaksjuhuks siis lühida olukorrakirjelduse, et teid asjaga kurssi viia, kui te äkki veel ei ole. Siin on palju lund ja libe ja külm ja liiklus on kaos. Et koolis oli segadus kuupäevadega, juhtub nii, et ma lendan enne Eestisse, kui viimased sellesemestri asajd enne eksamit tehtud saavad. Aga meie koolis käib kõik gruppidena ja viimane ülesanne on grupiga suuline presentatsioon. Niisiis pidin igale poole jälle pugema ja see olema, et tere palun muutke kõik asjad ära, sest ma tahan varem jõulupuhkust alustada, mis oli nii vastik ja piinlik, aga õnneks nad olid kõik toredada ja vabandasid väga, et neid kuupäevi nüüd niimoodi viimasel hetkel muutsid ja ütlesid, et kõik on hoopis nende paha ja siis olime täpselt sellised, nagu minu meelest täiskasvanud alati on, et vastastikku vabandavad ja järgi ei jäta ja on need 'oi, mis te nüüd' :D.
Aga see 'oi, mis te nüüd' ei takistanud kahjuks õpetajaid mu viimast nädalat ilmselgelt hullumajaks muutma. Nende väljapakutud lahendus oli nimelt see, et astun selle ülesande ajaks oma grupist välja ja teesklen et mul on ise endaga grupp ja teen üksi terve ülesande ära ja suulise esitamise asemel annan hoopis kirjalikult. Mis teeb kõik triljon korda raskemaks, sest siililegi selge tänapäeval vist, et powepoindi presekat, mida ei pea isegi ära andma, on miljon korda lihtsam teha, kui tehnilistele nõuetele vastavat kirjalikku dokumenti, mis sisaldab ka..mm...viidete nimekirja? list of references iogaljuhul, et kust ma mida sain. ja tekstisiseseid neid samasid asju aga teiste nõuetega ka. ja täpseid nõudeid vormistuse kohta ja korralikud kaaned pean ka sinna ümber muretsema. jah, eestimaal ikka ju muretsetakse. ma hangin parem.
ja noh see häda ka veel, et see ülesanne on ülejärgmiseks nädalaks, ehk siis on nädal aega seda teha, aga see on ikkagi koolinädal ja vist isegi kõikidel päevadel kui ma õigesti mäletan, ja tavaliste tundidega peab ju ka veel kaasas püsima :D. aga see on kindlasti võimalik. coool. aajah, cool on mu uus cool sõna. isegi nii cool, et kõik juba ei salli mind, et ma alati cool ütlen :D. see ei ole vist cool kui kõik ei salli. aga ma ütlen ikka cool.
tööl käin ka. alguses tundus hästi lebo, siis tundus vahepeal, et nad hakkavad mulle juba igasuguseid töid jätma, siis vingusin natuke ja muutusin aeglseks töötajaks ja nüüd on selline sobiv keskpärane kiirus seal tööl, et passima ei pea, aga higistama ka mitte hakkama.
ja taani keeles käin ka. see on küll hästi lebo, aga see on kaks korda nädalas kaks ja pool tundi ja see segab mu kõike muud, aga ma ei julge puududa ka, et oodata, kuni veits raskemaks läheb, sest muidu äkki jõuan alles siis tagasi kui juba väga raske on.
hakkan lõpetama ja plaanin siis uuesti kirjutada, kui jälle targem olen ja aega ka on, kui mitte varem, sii skindlasti järgmine teisipäev, kui passin tuhat tundi lennujaamas, et kolmapäeval koju lennata. eesti koju tallinnasse cool.
aga enne mainiks veel ühte asja ja räägiksin ühe lõbusama loo ka.
Mainin seda, et ma ei tea jälle, kas see juba on kuskil kirjas, aga meie peame siit korterist 31. jaan kell 10:45 välja kolima ja otsime nüüd uut kodu ja leidsime Inksuga, tähendab saime pakkumise, kõige lahedamasse majja ja kohta ever, aga me ilmselt ei saa seda. panen siia lihtsalt kõik pakkumised kirja, siis saan pärast ise ka vaadata ja naerda :D.
aga naljalugu on selline, et et inks käis eile peol ja seega ei saanud täna ise trenni tegema minna ja tundis suurt räpstoidu isu, leppisime kokku, et toon talle poest, kui ma nagunii jooksma lähen. ainult et kartulikrõpsud on kõige odavamd kvicklys, mis on peaaegu linnas, nii et pidin sinna minema. mõtlesin, et käin tagasiteel sealt läbi, ehk siis jooksin kõigepealt ringiga linna, jõudsin väsinuna ja palavana poeni, läksin sisse, tormasin otsejoones krõpsuleti poole ja ostsin kõige suurema paki krõpse :D võinoh 400g kindlasti on ka suuremaid, aga see on suur. ja olin seda ostes juba natuke naljakas ja natuke nad kõik seal vaatasid mind. Aga kui ma siis suur krõpsukott käes viimast kolme kilomeetrit ülesmäge jooksma hakkasin, keset laupäeva, nägin küll niipalju irvakil nägusid, kui ma taanis pole vist kokku ka näinud. ja lõpuks oli see juba nii tobe, et hakkasin ise itsitama, kui keegi vastu tuli ja kõik oli täiega imelik. aga koju ma jõudsin ja krõpsud jõudsid ka.
see on nüüd see sidelõpp. lähen magama. teil on kell juba 1 praegu. kui te olete ikka veel seal kus ma alati eeldan. varsti kohtume. virtuaalis või reaalis. mis see unenägude oma on? imaginaar? kõlab nagu kalmaar, aga see on juba mr. Mati Une minus kõnelemas. tsau
Mul pole kodus tigusid ja ma ei nimetanud ka ennast teoks, lihtsalt meenusid teod, kui vaatasin, kui aeglaselt mu blogisse uued sissekanded tulevad.
Vabandaksin, aga siis tunduksid mu põhjused liiga vabandustena, vaadake, ja seetõttu parem kirjutan oma kiirest elust ja seiklustest ja siis te hoopis mõtlete, et oi küll on tragi tüdruk. ja jõuab veel blogisse ka midagi lugemiseks lisada, ta ikka hoolib meist ka :). Nii et ma nüüd siis räägin elust.
Aga selle mainiksin küll igaksjuhuks juba kohe alguses ära, et ma kahjuks ei lugenud eelmisi postitusi ja seetõttu ei tea eriti, mida ma juba öelnud olen ja mida mitte.
teen igaksjuhuks siis lühida olukorrakirjelduse, et teid asjaga kurssi viia, kui te äkki veel ei ole. Siin on palju lund ja libe ja külm ja liiklus on kaos. Et koolis oli segadus kuupäevadega, juhtub nii, et ma lendan enne Eestisse, kui viimased sellesemestri asajd enne eksamit tehtud saavad. Aga meie koolis käib kõik gruppidena ja viimane ülesanne on grupiga suuline presentatsioon. Niisiis pidin igale poole jälle pugema ja see olema, et tere palun muutke kõik asjad ära, sest ma tahan varem jõulupuhkust alustada, mis oli nii vastik ja piinlik, aga õnneks nad olid kõik toredada ja vabandasid väga, et neid kuupäevi nüüd niimoodi viimasel hetkel muutsid ja ütlesid, et kõik on hoopis nende paha ja siis olime täpselt sellised, nagu minu meelest täiskasvanud alati on, et vastastikku vabandavad ja järgi ei jäta ja on need 'oi, mis te nüüd' :D.
Aga see 'oi, mis te nüüd' ei takistanud kahjuks õpetajaid mu viimast nädalat ilmselgelt hullumajaks muutma. Nende väljapakutud lahendus oli nimelt see, et astun selle ülesande ajaks oma grupist välja ja teesklen et mul on ise endaga grupp ja teen üksi terve ülesande ära ja suulise esitamise asemel annan hoopis kirjalikult. Mis teeb kõik triljon korda raskemaks, sest siililegi selge tänapäeval vist, et powepoindi presekat, mida ei pea isegi ära andma, on miljon korda lihtsam teha, kui tehnilistele nõuetele vastavat kirjalikku dokumenti, mis sisaldab ka..mm...viidete nimekirja? list of references iogaljuhul, et kust ma mida sain. ja tekstisiseseid neid samasid asju aga teiste nõuetega ka. ja täpseid nõudeid vormistuse kohta ja korralikud kaaned pean ka sinna ümber muretsema. jah, eestimaal ikka ju muretsetakse. ma hangin parem.
ja noh see häda ka veel, et see ülesanne on ülejärgmiseks nädalaks, ehk siis on nädal aega seda teha, aga see on ikkagi koolinädal ja vist isegi kõikidel päevadel kui ma õigesti mäletan, ja tavaliste tundidega peab ju ka veel kaasas püsima :D. aga see on kindlasti võimalik. coool. aajah, cool on mu uus cool sõna. isegi nii cool, et kõik juba ei salli mind, et ma alati cool ütlen :D. see ei ole vist cool kui kõik ei salli. aga ma ütlen ikka cool.
tööl käin ka. alguses tundus hästi lebo, siis tundus vahepeal, et nad hakkavad mulle juba igasuguseid töid jätma, siis vingusin natuke ja muutusin aeglseks töötajaks ja nüüd on selline sobiv keskpärane kiirus seal tööl, et passima ei pea, aga higistama ka mitte hakkama.
ja taani keeles käin ka. see on küll hästi lebo, aga see on kaks korda nädalas kaks ja pool tundi ja see segab mu kõike muud, aga ma ei julge puududa ka, et oodata, kuni veits raskemaks läheb, sest muidu äkki jõuan alles siis tagasi kui juba väga raske on.
hakkan lõpetama ja plaanin siis uuesti kirjutada, kui jälle targem olen ja aega ka on, kui mitte varem, sii skindlasti järgmine teisipäev, kui passin tuhat tundi lennujaamas, et kolmapäeval koju lennata. eesti koju tallinnasse cool.
aga enne mainiks veel ühte asja ja räägiksin ühe lõbusama loo ka.
Mainin seda, et ma ei tea jälle, kas see juba on kuskil kirjas, aga meie peame siit korterist 31. jaan kell 10:45 välja kolima ja otsime nüüd uut kodu ja leidsime Inksuga, tähendab saime pakkumise, kõige lahedamasse majja ja kohta ever, aga me ilmselt ei saa seda. panen siia lihtsalt kõik pakkumised kirja, siis saan pärast ise ka vaadata ja naerda :D.
aga naljalugu on selline, et et inks käis eile peol ja seega ei saanud täna ise trenni tegema minna ja tundis suurt räpstoidu isu, leppisime kokku, et toon talle poest, kui ma nagunii jooksma lähen. ainult et kartulikrõpsud on kõige odavamd kvicklys, mis on peaaegu linnas, nii et pidin sinna minema. mõtlesin, et käin tagasiteel sealt läbi, ehk siis jooksin kõigepealt ringiga linna, jõudsin väsinuna ja palavana poeni, läksin sisse, tormasin otsejoones krõpsuleti poole ja ostsin kõige suurema paki krõpse :D võinoh 400g kindlasti on ka suuremaid, aga see on suur. ja olin seda ostes juba natuke naljakas ja natuke nad kõik seal vaatasid mind. Aga kui ma siis suur krõpsukott käes viimast kolme kilomeetrit ülesmäge jooksma hakkasin, keset laupäeva, nägin küll niipalju irvakil nägusid, kui ma taanis pole vist kokku ka näinud. ja lõpuks oli see juba nii tobe, et hakkasin ise itsitama, kui keegi vastu tuli ja kõik oli täiega imelik. aga koju ma jõudsin ja krõpsud jõudsid ka.
see on nüüd see sidelõpp. lähen magama. teil on kell juba 1 praegu. kui te olete ikka veel seal kus ma alati eeldan. varsti kohtume. virtuaalis või reaalis. mis see unenägude oma on? imaginaar? kõlab nagu kalmaar, aga see on juba mr. Mati Une minus kõnelemas. tsau
Thursday, 25 November 2010
nüüd ma mõistan palju rohkem
ei, tegelikult nüüd ma mõistan, miks see ei ole nii naljakas kui meile tundub, kui me kuuleme, et välismaainimsed lähvad paanikasse kui juba umbes kaks sentimeetrit lund on. võibolla kogu see kaos isegi tunduks natuke..põnev ja imelik ja jah isegi naljakas, aga ainult siiis, kui see ei oleks NII hirmus.
meil siin on esmaspäevast saati lund sadanud ja see on kohutav. suvekummidega autod libisevad mööda teid ringi, ei saa kunagi pidama ja siis ei saa jälle kohalt minema. ühel olid täna hommikul nii slikid, et tee oli täiesti tasane, aga ta lihtsalt ei saanud oma esiveoga kohalt minema. terve see aeg, kui ma teda nägin. ehk siis umbes minut.
kuskilt autode vahelt võib leida väga õnnelikke või väga pahuraid jalakäijaid, vahepealseid variante pole ma kohanud. ja autode ja jalakäijate vahel on veel ratturid, kellega on oi kui palju nalja. ainult Kristjan Kaups võiks sellist rattakultuuri nautida.
mina veendun üha rohkem ja rohkem, et mul on väga hea ratas. Selajal kui teised rattad ilma piduriteta ringi kihutavad ja matsu panevad, sest pidurid/käigud/lukuaugud ja kõik muu mis võimalik on, on kinni külmund, ohn minu rattal vana hea tagurpidiväntamine=pidur, mis ei külmu kunagi, seitsmest kaks käiku jääb iga kord kinlda peale alles ja kui teisipäeval teised minu korteri inimesed paanikasse sattusid, sest lukud olid kinnikülmunud ja nad pidid jalgsi minema, oli minu ratas täiesti korras. aga see oli muidugi ainult selleks, et ettenägeliku jalgratturina panin ratta ööseks tuppa :/:D.
sellised lood siis. siin.
ja mul hakkas kiire. tööle, kui huvitab :P:)
nägemiseni
meil siin on esmaspäevast saati lund sadanud ja see on kohutav. suvekummidega autod libisevad mööda teid ringi, ei saa kunagi pidama ja siis ei saa jälle kohalt minema. ühel olid täna hommikul nii slikid, et tee oli täiesti tasane, aga ta lihtsalt ei saanud oma esiveoga kohalt minema. terve see aeg, kui ma teda nägin. ehk siis umbes minut.
kuskilt autode vahelt võib leida väga õnnelikke või väga pahuraid jalakäijaid, vahepealseid variante pole ma kohanud. ja autode ja jalakäijate vahel on veel ratturid, kellega on oi kui palju nalja. ainult Kristjan Kaups võiks sellist rattakultuuri nautida.
mina veendun üha rohkem ja rohkem, et mul on väga hea ratas. Selajal kui teised rattad ilma piduriteta ringi kihutavad ja matsu panevad, sest pidurid/käigud/lukuaugud ja kõik muu mis võimalik on, on kinni külmund, ohn minu rattal vana hea tagurpidiväntamine=pidur, mis ei külmu kunagi, seitsmest kaks käiku jääb iga kord kinlda peale alles ja kui teisipäeval teised minu korteri inimesed paanikasse sattusid, sest lukud olid kinnikülmunud ja nad pidid jalgsi minema, oli minu ratas täiesti korras. aga see oli muidugi ainult selleks, et ettenägeliku jalgratturina panin ratta ööseks tuppa :/:D.
sellised lood siis. siin.
ja mul hakkas kiire. tööle, kui huvitab :P:)
nägemiseni
Tuesday, 23 November 2010
oi aegu ammuseid
vabandust, mul on väga kiire olnud ja tulevik ka :)
täna on siin taanimaal tulnud, lund, lötrsi, tuisku, tormi, tuult ja vihma ja rahet ja jääd - kõike, mida üks põhjamaine hing teab.
täna on siin korteris söödud kahte pitsat, seenekastet, kommi, šokolaadi ja kamatahvlit - kõike (või vähemalt mõndasid asju), mis ükskõik milline (või vähemalt mõnesugune) ilm ihaldab.
täna on selles hinges (minu) leitud töö.
tänane päev on imeline.
mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees :)
täna on siin taanimaal tulnud, lund, lötrsi, tuisku, tormi, tuult ja vihma ja rahet ja jääd - kõike, mida üks põhjamaine hing teab.
täna on siin korteris söödud kahte pitsat, seenekastet, kommi, šokolaadi ja kamatahvlit - kõike (või vähemalt mõndasid asju), mis ükskõik milline (või vähemalt mõnesugune) ilm ihaldab.
täna on selles hinges (minu) leitud töö.
tänane päev on imeline.
mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees :)
 |
| kelle jäljed valgel lumel jnejneonjä |
 | |||
| söök on suurem kui elu. |
Saturday, 13 November 2010
väikeste linnade naised on lollakad?
pealkirjal pole taaskord jutuga pistmist, ma lihtsalt ei taha, et iga sissekande nimi oleks mõne nädalapäeva nimetus.
Mõtlesingi just täna, et imelik, et inimsed tegid nädalad ja kuud, mitte, et on esimene päev, teine päev, jne kuni kolmesaja kuuekümne viies päev. Nii oleks ju päris äge. Millal sul sünnipäev on? Üheksakümne esimesel päeval. Aga keeruline ka :D. Ja mitte üldse sellest ei tulnud ma rääkima.
Tahtsin hoopis kirja panna, et eile juhtus maaaailma kõige naljakam asi :D. Käisime Mihkliga väljas, aga meil hakkas külm ja igav ja tahtsime hoopis lebos olla ja midagi vaadata, nii et tulime meile. Niikui trepikoja uksest sisse jõudsime, ütlesin, et kuula Henri karjub midagi :D. Jõudsime siis üles ja nägime, et mingi mees üritab taani keeles paaniliselt midagi seletada ja Henri, Ingrid, Janno ja Joonas seisavad rivis ja üritavad aru saada. Küsisime, mis värk on, aga keegi ei olnud veel midagi aru saanud. Jäime siis kuulama ja lõpuks saime niipalju aru, et tal oli korteris pomm, mis plahvatas ja ta sõber lamab kuskil maas ja tal on vaja kiirabi kutsuda, siis tuli ta meie korterisse sisse ja hakkas midagi ostima. Igal pool käis ringi kuni lõpuks leidis selle koha, kust elektrikorgid käivad, näitas sada aastat neid meile ja siis ütles Hej-hej ja läks minema :D. Ja tegelt tal olid hoopis sõbra juures korgid välja läinud ja ta ei teadnud, mis pidi need käivad. Meile ainult tundus, et tal oli pomm ja sõber on poolsurnud ja tal on kiirabi vaja :D. Väga hull oli.
Ühesõnaga oli eile mõnusalt suvaline päev. Päeval õppisin ja olin niisama, siis käisin Mihkliga õues, siis vaatasime South Parki ja siis jäin magama.
Neljapäevane tüdrukuteõhtu lõppes mingis toredas pubis, kus meie klassivend on V.I.P ja kus me saime siis ka veits tähtsamad olla kui teised. Seal sai võidu NFS-i mingit uut versiooni katsetada ja võitja võitis reisi kahele NYC-i, aga meie ei võitnud. Mu aeg oli mingi neligend sekundit võitjast halvem, sest mul läksid kogu aeg gaas ja käsipidur sassi :D. See oli ju ometigi mul esimene kord mingi konsooliga mängida või kuidas seda nimetataksegi.
Täna on ka suvaline päev olnud :). Ärkasin, õppisin, koristasin, õppisin, sõin ka millalgi, jooksin linna, võtsin sealt ratta, tulin tagasi, pesin, õppisin natuke, olin netis, tegin Inksuga kooki ja nüüd ootame, et kook ahjust välja tuleks ja et saaks ennast ilusaks teha ja siis külalisi vastu võtta.
Homme on ka suvaline päev :D. õpiksin vist meeleldi natuke veel, aga tegelikult on ainuke ülesanne Lauraga šoppama minna - esmaspäevast lähme kolmeks päevaks dieedile ja selleks on hästi palju süüa vaja osta, nii et lähme koos poodi :).
Veedan siis nüüd kuidagi veel natuke aega ja siis ongi kook valmis :).
Meeldivat laupäeva jätku
Mõtlesingi just täna, et imelik, et inimsed tegid nädalad ja kuud, mitte, et on esimene päev, teine päev, jne kuni kolmesaja kuuekümne viies päev. Nii oleks ju päris äge. Millal sul sünnipäev on? Üheksakümne esimesel päeval. Aga keeruline ka :D. Ja mitte üldse sellest ei tulnud ma rääkima.
Tahtsin hoopis kirja panna, et eile juhtus maaaailma kõige naljakam asi :D. Käisime Mihkliga väljas, aga meil hakkas külm ja igav ja tahtsime hoopis lebos olla ja midagi vaadata, nii et tulime meile. Niikui trepikoja uksest sisse jõudsime, ütlesin, et kuula Henri karjub midagi :D. Jõudsime siis üles ja nägime, et mingi mees üritab taani keeles paaniliselt midagi seletada ja Henri, Ingrid, Janno ja Joonas seisavad rivis ja üritavad aru saada. Küsisime, mis värk on, aga keegi ei olnud veel midagi aru saanud. Jäime siis kuulama ja lõpuks saime niipalju aru, et tal oli korteris pomm, mis plahvatas ja ta sõber lamab kuskil maas ja tal on vaja kiirabi kutsuda, siis tuli ta meie korterisse sisse ja hakkas midagi ostima. Igal pool käis ringi kuni lõpuks leidis selle koha, kust elektrikorgid käivad, näitas sada aastat neid meile ja siis ütles Hej-hej ja läks minema :D. Ja tegelt tal olid hoopis sõbra juures korgid välja läinud ja ta ei teadnud, mis pidi need käivad. Meile ainult tundus, et tal oli pomm ja sõber on poolsurnud ja tal on kiirabi vaja :D. Väga hull oli.
Ühesõnaga oli eile mõnusalt suvaline päev. Päeval õppisin ja olin niisama, siis käisin Mihkliga õues, siis vaatasime South Parki ja siis jäin magama.
Neljapäevane tüdrukuteõhtu lõppes mingis toredas pubis, kus meie klassivend on V.I.P ja kus me saime siis ka veits tähtsamad olla kui teised. Seal sai võidu NFS-i mingit uut versiooni katsetada ja võitja võitis reisi kahele NYC-i, aga meie ei võitnud. Mu aeg oli mingi neligend sekundit võitjast halvem, sest mul läksid kogu aeg gaas ja käsipidur sassi :D. See oli ju ometigi mul esimene kord mingi konsooliga mängida või kuidas seda nimetataksegi.
Täna on ka suvaline päev olnud :). Ärkasin, õppisin, koristasin, õppisin, sõin ka millalgi, jooksin linna, võtsin sealt ratta, tulin tagasi, pesin, õppisin natuke, olin netis, tegin Inksuga kooki ja nüüd ootame, et kook ahjust välja tuleks ja et saaks ennast ilusaks teha ja siis külalisi vastu võtta.
Homme on ka suvaline päev :D. õpiksin vist meeleldi natuke veel, aga tegelikult on ainuke ülesanne Lauraga šoppama minna - esmaspäevast lähme kolmeks päevaks dieedile ja selleks on hästi palju süüa vaja osta, nii et lähme koos poodi :).
Veedan siis nüüd kuidagi veel natuke aega ja siis ongi kook valmis :).
Meeldivat laupäeva jätku
Tuesday, 9 November 2010
ilus, tark ja osav
Minu meelest peab pealkiri olema pilkupüüdev ja konkreetne, aga pealkirja väärtus tekstiga seotuse kvaliteedi(?) tõttu ei kasva ega kahane.
Olen kella 19:00st alates lugenud teaduslikke artikleid kõikvõimalike dieetide kohta ja otsa veel natuke mikromolekulidest. Kõnelen kui teadlane ajees.
Täna oli tore päev :). Hommikul ärkasin, õues oli pime, Ingrid oli juba ammu jõudnud kooli minna, nii et mina polnud näinud ega kuulnud ja leedukas pesi. See pole mingi üllatus, et leedukas dušši all on, sest ta teeb seda tihti, aga see on väga häiriv, kui see juhtub hommikul enne kooliminekuaega, mil tahaks isegi vannituba kasutada. Aga kahjuks ta pesi ja laulis seal, nii et Kirsskaups pesi täna koolis hambaid ja tegi soengut. Rattaga koolitulles sain läbimärjaks, sest täna sadas, nagu välk selgest taevast, lörtsi :D. Seda oli palju ja sadu kestis kaua. Mõtlesin juba, et kui ma uuteks jooksujalanõudeks kalamehekummikuid ei võta, ei saa ma enam kunagi trenni teha, aga õnneks polnud asi nii hull. Pärast kooli läksin jooksma ja jalad jäid täiesti kuivaks :). Ma olin väga tubli ja jooksin mitu kilomeetrit ja poolteist tundi.
Kui tagasi koju jõudsin, oli Inksu seal oma sõpradega süüa tegemas ja Janno ja Henri lollitasid täiega ja siis vaidlesid täiega, nii et õppimiseks ei tundunud see keskkond kuidagi sobivat. Käisin pesus (õnneks oli Leedukas vahepeal lõpetanud, see on uskumatu, kui kaua ta pesta oskab :D), sõin ja tulin kooli õppima. Ja siin ma nüüd siis olen. Istun raamatukogutädi tooli peal ja laua taga, sest see on kõige mugavam koht ja ÕNNEKS valmistun kojuminemiseks. Ma lähen esimese asjana magama. Ja ilmselgelt ka viimase.
See nädal on üleni väga tempokas ja enne neljapäeva õhtut ei plaani see tempo ka vaibuda. Hästi palju peab õppima ja et eksam on juba uksees (17. jaanuar), tuleb hakata ka kuidagi mõtteid ja konspekte koondama. Eile oli mu esimene taanikeele kursus, otsin endiselt tööd ja viimane kohustuslik ülesanne peab vähem kui kahe nädala pärast valmis olema, aga me pole veel isegi alustanud. Selle ülesande käigus tuleb vahepeal ka dieedil olla, aga see on low-fat high-protein diet, mis tähendab palju liha, mis tähendab üüratuid väljaminekuid tudengite rahakotist.
Neljapäeval on tüdrukuteõhtu Ragnhildi pool, laupäeval peame Ingridi sünnipäeva puhul eestlaste pidu. Reedel üritaksin natuke õppida ja asjalik olla. Homme on kolmapäev ja homme....õpin ja otsin tööd ja õpin. Ja läheksin trenni ka hea meelega. Emme saatis mulle spordimütsi ja kindad ja jaki ja olen nüüd igati sobilikult varustatud ükskõik missuguse ilma jaoks. Kui just kummikuid ei pea kandma, sest kummikutega ma ei oska joosta.
Aga mis ma siin ikka pikalt heietan, eriti, et ma mõtteidkoondada ei oska ja niisama ebakonkreetse lobisemisega tegelen (huvitav kas konkreetne lobisemine on ka olemas?:D kindlasti). Kütan parem koju ära, teised juba magavad kindlasti. Peale leedukas Joonase, kes istub elutoas laua taga, vasakul pool, vahib arvutiekraani ja itsitab. Ta itsitab alati, vähemalt selles saab ta peale kindel olla.
Asun siis teele :).
OMG!!!!! tähendab. Ps. meenus just, et mind ootab kodus ees hirmuäratav kohtumine šokolaadikoogiga. Okou.
Lahkun koolist ja kell on 22:36.
Tsauks :)
Olen kella 19:00st alates lugenud teaduslikke artikleid kõikvõimalike dieetide kohta ja otsa veel natuke mikromolekulidest. Kõnelen kui teadlane ajees.
Täna oli tore päev :). Hommikul ärkasin, õues oli pime, Ingrid oli juba ammu jõudnud kooli minna, nii et mina polnud näinud ega kuulnud ja leedukas pesi. See pole mingi üllatus, et leedukas dušši all on, sest ta teeb seda tihti, aga see on väga häiriv, kui see juhtub hommikul enne kooliminekuaega, mil tahaks isegi vannituba kasutada. Aga kahjuks ta pesi ja laulis seal, nii et Kirsskaups pesi täna koolis hambaid ja tegi soengut. Rattaga koolitulles sain läbimärjaks, sest täna sadas, nagu välk selgest taevast, lörtsi :D. Seda oli palju ja sadu kestis kaua. Mõtlesin juba, et kui ma uuteks jooksujalanõudeks kalamehekummikuid ei võta, ei saa ma enam kunagi trenni teha, aga õnneks polnud asi nii hull. Pärast kooli läksin jooksma ja jalad jäid täiesti kuivaks :). Ma olin väga tubli ja jooksin mitu kilomeetrit ja poolteist tundi.
Kui tagasi koju jõudsin, oli Inksu seal oma sõpradega süüa tegemas ja Janno ja Henri lollitasid täiega ja siis vaidlesid täiega, nii et õppimiseks ei tundunud see keskkond kuidagi sobivat. Käisin pesus (õnneks oli Leedukas vahepeal lõpetanud, see on uskumatu, kui kaua ta pesta oskab :D), sõin ja tulin kooli õppima. Ja siin ma nüüd siis olen. Istun raamatukogutädi tooli peal ja laua taga, sest see on kõige mugavam koht ja ÕNNEKS valmistun kojuminemiseks. Ma lähen esimese asjana magama. Ja ilmselgelt ka viimase.
See nädal on üleni väga tempokas ja enne neljapäeva õhtut ei plaani see tempo ka vaibuda. Hästi palju peab õppima ja et eksam on juba uksees (17. jaanuar), tuleb hakata ka kuidagi mõtteid ja konspekte koondama. Eile oli mu esimene taanikeele kursus, otsin endiselt tööd ja viimane kohustuslik ülesanne peab vähem kui kahe nädala pärast valmis olema, aga me pole veel isegi alustanud. Selle ülesande käigus tuleb vahepeal ka dieedil olla, aga see on low-fat high-protein diet, mis tähendab palju liha, mis tähendab üüratuid väljaminekuid tudengite rahakotist.
Neljapäeval on tüdrukuteõhtu Ragnhildi pool, laupäeval peame Ingridi sünnipäeva puhul eestlaste pidu. Reedel üritaksin natuke õppida ja asjalik olla. Homme on kolmapäev ja homme....õpin ja otsin tööd ja õpin. Ja läheksin trenni ka hea meelega. Emme saatis mulle spordimütsi ja kindad ja jaki ja olen nüüd igati sobilikult varustatud ükskõik missuguse ilma jaoks. Kui just kummikuid ei pea kandma, sest kummikutega ma ei oska joosta.
Aga mis ma siin ikka pikalt heietan, eriti, et ma mõtteidkoondada ei oska ja niisama ebakonkreetse lobisemisega tegelen (huvitav kas konkreetne lobisemine on ka olemas?:D kindlasti). Kütan parem koju ära, teised juba magavad kindlasti. Peale leedukas Joonase, kes istub elutoas laua taga, vasakul pool, vahib arvutiekraani ja itsitab. Ta itsitab alati, vähemalt selles saab ta peale kindel olla.
Asun siis teele :).
OMG!!!!! tähendab. Ps. meenus just, et mind ootab kodus ees hirmuäratav kohtumine šokolaadikoogiga. Okou.
Lahkun koolist ja kell on 22:36.
Tsauks :)
Saturday, 6 November 2010
mõnus päikesepaisteline laupäev.
Ma ei tee midagi, passin juba päev läbi Mihkli juures, kus ma nüüd tänapäeval elan natuke aega või õhtuni või homseni. Mihkel elab hästi väikses nunnus koha, mille nimi on Malling ja kus on 3000 inimest :), siin on mõnus. Tahaks kududa, aga kõik lõng on juba otsas, varsti tuleb ehk juurde. Leedukas pani ette, et hakkame õudukat vaatama. õues on veel valge, nii et why not ja fine by me :). Aa ja on veel võimalus, et saan pizzabaaris tööd, mis oleks päris sobiv. Või saan väikseid taanlasi hoidma hakata, aga ära hõiska enne õhtut, nii rohkem ma sellest ei kirjuta.
Elu on hull koht kus olla :)
Ma ei tee midagi, passin juba päev läbi Mihkli juures, kus ma nüüd tänapäeval elan natuke aega või õhtuni või homseni. Mihkel elab hästi väikses nunnus koha, mille nimi on Malling ja kus on 3000 inimest :), siin on mõnus. Tahaks kududa, aga kõik lõng on juba otsas, varsti tuleb ehk juurde. Leedukas pani ette, et hakkame õudukat vaatama. õues on veel valge, nii et why not ja fine by me :). Aa ja on veel võimalus, et saan pizzabaaris tööd, mis oleks päris sobiv. Või saan väikseid taanlasi hoidma hakata, aga ära hõiska enne õhtut, nii rohkem ma sellest ei kirjuta.
Elu on hull koht kus olla :)
Friday, 5 November 2010
mulle meeldib postiljon
Sain täna Eestist paki. Kuigi ma peaaegu teadsin, mis sinna tuleb, on ikka natuke nagu jõulud. Ma armastan väga, kui postiljon mind üles ajab :D. Võiksin siia pakisisust loetelu teha, aga selle ainuke eesmärk oleks Joonas Juurikas kadedaks teha, nii et jätan parem loetlemata. Lihtsalt selleks kadedaks, et sain kõik asjad, mida ta armastaks :). Lähen nüüd tegelen sellega, tulin lihtsalt korraks eputama.
mulle meeldib postiljon
mulle meeldib postiljon
Thursday, 4 November 2010
neljapäev jälle ja uuesti
olen jõudnud sinnamaale, kus tulebki koolis blogi pidada, sest kogu mu aeg on otsa saanud. Muudkui peab midagi tegema. ÕNNEKS on täna neljapäev ja nädala selgroog nüüd lõpuks murtud ja homme ainult suvaline reede kahe tunniga, aga ikka on veel asju teha. Mis, oi kui halb, meenutabki mulle, et ma unustasin Ingridilt ühe aadressi küsida, kus ma käia tahtsin.
Üldiselt läheb mul ikka veel hästi. Aga nüüd pean jälle vaikselt kuulama hakkama, nii et jätkan 45 minuti pärast. Päris igav on kuulata btw :). Kahe tunni pärast on lõunapaus. KAHE :(. Kõige naljakam soomlane räägib, väga hull :D:D.
Saigi läbi :) Eile oli hästi naljakas päev näiteks ja selleks ma olen täna väsind ja tüdind :D. Tahtsime Ingridiga tasuta mööblitoomis kohta minna, aga ei leidnud ühtegi autot, nii siis jooksime (üks tädi toob kogu aeg kõiki näiteid oma pojaga ja kõik teavad ta pojast juba kõike, aga ta ikka jätkab). Igal juhul nii siis et me ei tahtnud ratastega minna, sest siis ei saa pärast midagi tuua, nii et jooksime üheksa kilomeetrit sinna, olime märjad ja palavad, valisime endale kaks tooli, kaks lauda, ühe kapi ja mahutasime selle kõik kuidagi ühte ostukärusse ja hakkasime tagasi koju rühkima. Õige pea (pärast kolme korda käru ümberminemist ja mina kapiga pähe saamist) sai meile selgeks, et suur tükk ajab tõepoolest suu lõhki või suur koorem käru ümber ja tüdrukud surmaäärele. Kell oli selleks ajaks saanud umbes kuus õhtul (oli pool viis, kui me minema hakkasime) ja meil oli külm ja tüdimus ja väsimus. Niisiis jätsime kapi teeäärde maha, kärutasime ennast kahe tooli ja lauaga järgmisesse bussipeatusesse ja jäime bussi ootama. Bussiga pidime sõitma kesklinna, seal bussi vahetama ja koju sõitma, kuigi tegelikult oli kodu hoopis lähemal, aga me ei jaksand käia. Bussis olime väsind ja räsitud, täiesti paanikas kontrolöride saabumise pärast (pidime alles siis pileteid ostma hakkama, et mitte raha raisata) ja taaskord ei saanud me õiges peatuses bussist välja, sest see ei teinud uksi lahti :D. Niisiis sõitsime kodust ilusti mööda järgmisesse väikelinna, avastasime seal, et tagasibuss läheb alles poole tunni pärast ja kõndisime koju, kuhu jõudsime kell pool üheksa. Ja siis oli nii suur rõõm uute asjade üle, et oleks kas või uuesti retkele läinud :).
Siis õppisin käpelt presentatsiooni keerulisemad sõnad selgeks ja jäin magama. Aga kui äratuskell hommikul 06:45 äratas (me pidime täna KAHEKSAKS koolis olema, siin ei juhtu seda kunagi), olin ma kindel, et kell on umbes kaks öösel, aga polnudki. Nüüd pean kella kolmeni koolis olema, uskumatu, mul pole veel kordagi siin nii pikka päeva olnud :D. ja siis tuleb eestlane Mihkel meile ja aitab meil lakke lambi panna :) Ja kui on juba lamp, laud ja tool ja veel teeküünlad ka, siis on ikka õige kodu. Missest, et laud on pisem kui tool, vähemalt on laud :).
Nädalavahetusel tuleb Ingridi peigmees ja esmaspäeval on Ingridi sünnipäev, ma loodan, et ta pakub midagi head, aga ma olen nii kindel, et ta hoopis ootab, et mina talle midagi head pakuks ja siis passime mõlemad oma voodis, mõnusalt pahurad :D.
Nüüd algab biokeemia tund, asun parem õppima. :).
äädin kodus pildi ka, mida biokeemias õpitakse :)
kohtumiseni õige pea virtuaalmaailmas
Üldiselt läheb mul ikka veel hästi. Aga nüüd pean jälle vaikselt kuulama hakkama, nii et jätkan 45 minuti pärast. Päris igav on kuulata btw :). Kahe tunni pärast on lõunapaus. KAHE :(. Kõige naljakam soomlane räägib, väga hull :D:D.
Saigi läbi :) Eile oli hästi naljakas päev näiteks ja selleks ma olen täna väsind ja tüdind :D. Tahtsime Ingridiga tasuta mööblitoomis kohta minna, aga ei leidnud ühtegi autot, nii siis jooksime (üks tädi toob kogu aeg kõiki näiteid oma pojaga ja kõik teavad ta pojast juba kõike, aga ta ikka jätkab). Igal juhul nii siis et me ei tahtnud ratastega minna, sest siis ei saa pärast midagi tuua, nii et jooksime üheksa kilomeetrit sinna, olime märjad ja palavad, valisime endale kaks tooli, kaks lauda, ühe kapi ja mahutasime selle kõik kuidagi ühte ostukärusse ja hakkasime tagasi koju rühkima. Õige pea (pärast kolme korda käru ümberminemist ja mina kapiga pähe saamist) sai meile selgeks, et suur tükk ajab tõepoolest suu lõhki või suur koorem käru ümber ja tüdrukud surmaäärele. Kell oli selleks ajaks saanud umbes kuus õhtul (oli pool viis, kui me minema hakkasime) ja meil oli külm ja tüdimus ja väsimus. Niisiis jätsime kapi teeäärde maha, kärutasime ennast kahe tooli ja lauaga järgmisesse bussipeatusesse ja jäime bussi ootama. Bussiga pidime sõitma kesklinna, seal bussi vahetama ja koju sõitma, kuigi tegelikult oli kodu hoopis lähemal, aga me ei jaksand käia. Bussis olime väsind ja räsitud, täiesti paanikas kontrolöride saabumise pärast (pidime alles siis pileteid ostma hakkama, et mitte raha raisata) ja taaskord ei saanud me õiges peatuses bussist välja, sest see ei teinud uksi lahti :D. Niisiis sõitsime kodust ilusti mööda järgmisesse väikelinna, avastasime seal, et tagasibuss läheb alles poole tunni pärast ja kõndisime koju, kuhu jõudsime kell pool üheksa. Ja siis oli nii suur rõõm uute asjade üle, et oleks kas või uuesti retkele läinud :).
Siis õppisin käpelt presentatsiooni keerulisemad sõnad selgeks ja jäin magama. Aga kui äratuskell hommikul 06:45 äratas (me pidime täna KAHEKSAKS koolis olema, siin ei juhtu seda kunagi), olin ma kindel, et kell on umbes kaks öösel, aga polnudki. Nüüd pean kella kolmeni koolis olema, uskumatu, mul pole veel kordagi siin nii pikka päeva olnud :D. ja siis tuleb eestlane Mihkel meile ja aitab meil lakke lambi panna :) Ja kui on juba lamp, laud ja tool ja veel teeküünlad ka, siis on ikka õige kodu. Missest, et laud on pisem kui tool, vähemalt on laud :).
Nädalavahetusel tuleb Ingridi peigmees ja esmaspäeval on Ingridi sünnipäev, ma loodan, et ta pakub midagi head, aga ma olen nii kindel, et ta hoopis ootab, et mina talle midagi head pakuks ja siis passime mõlemad oma voodis, mõnusalt pahurad :D.
Nüüd algab biokeemia tund, asun parem õppima. :).
äädin kodus pildi ka, mida biokeemias õpitakse :)
kohtumiseni õige pea virtuaalmaailmas
Sunday, 31 October 2010
some people wait a lifetime for a moment like this
ega ma ei tahagi midagi kirjutada ja pealegi sai just meie ühine ahjuroog valmis ja lähen sööma, aga tahtsin lihtsalt mainida, et ma olen NIII õnnelik, et ma siin olen. Ma armastan oma elu. Ausõna (L)
EFKA TULE KÜLLLA :):):):)
EFKA TULE KÜLLLA :):):):)
Thursday, 28 October 2010
ooooo neljapäev
ooooo tooore päev. jee.
täna on esimene päev minu siinoleku jooksul, kus tuul tuleb teisest suunast kui tavaliselt. mulle see eriti ei sobi. kui muidu on kooli allamäge vastutuult ja koju ülesmäge allatuult, siis nüüd oli koju ülesmäge vastutuult maailma suurimas paduvihmas. aga ma ei tulnud paduvihma ajal koju, vaid peatusin raamatukogus kui umbes 5% koduteest oli läbitud. raamatukogus seadsin end mõnusalt nahkdiivanile ja hakkasin lugema, aga tuli välja, et minu ümber oli algamas kontsert mehega, kellel oli ilus hääl ja kitarr. tasuta teed pakuti ja päike hakkas paistma. sain väga inspireeritud ja kirjutasin mitu rida naljakaid asju ja jaksasin hästi palju õppida, nii et 100 lehekülge läks ludinal ja jäi üleni meelde ka. aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. ega sellest, et ma täna hommikuks MANNAPUTRU MAASIKAMOOSIGA sõin (minu arust see pole öäk, olge tasa).
vaid hoopis sellest, et päris raske on ikka olla siin Taanis. Päevast päeva õpime ainult koledaid haiguseid ja sümptomeid ja mis halba juhtub, kui mida ei tee ja see võib nähtavasti ikka alateadvuse emotsema küll panna. aga taipasin seda alles täna, kui oli nii tore päev, et ma olin südamest õnnelik ja taipasin, kui hea on siin olla. nii hea, et ma tulin ikka, aga ma pean nüüd meeles pidama, et alateadvust ei tohi omapäi jätta. ja tuleb midagi muud ka päeva jooksul teha, kui söögist mõelda. muidu mõtledki koguaeg - seda võib süüa, seda ei või süüa, kui seda ei söö juhtub see, aga kui seda sööd juhtub see, tahaks seda, aga see on nii kallis, mida ma saan osta, et liiga palju raha ei kuluks, kui palju ma sellest kaloreid saan ja kui kaua ma siis toidust loen, nii et trenni ei jõua ja energiat ära ei kuluta. ja siis lähed magama, et seda uuesti teha. tuleb ikka toredaid asju ka teha. täna oli nii tore päev.
kaks asja on veel, mida ma juba sada aastat kirjutanud pole.
Seda, et ma ei ole vist siiamaani päris aru saanud, et see, mis käib, on minu elu, mitte meie, olgu need meie siis kestahes, mina ja pere või mina ja sõbrad või mina ja kõik, aga see on ainult minu elu ja see....on kuidagi nii äge. ja imelik :D. aga ikkagi äge ka. ma vist ei suuda ennast mittelapseks pidada, kuni ma ennast ise üleval ei pea. (OTSIN TÖÖÖD, ANDKE TÄIEGA), küsisin täna isegi raamatukogust, kas nad mind millekski tahavad, aga nad ei uskund, et tahavad :/:D.
ja et igapäevane 120kcal suurune energiaülejääk (120kcal on midagi suvalist ja väikest) teeb kümne aastaga 50kg lisakilosid. Päris hea, eks :D. Ise sõin eile küll vist vähemalt 3000 eest ja veetsin toreda koduse päeva. ainult voodit ja lampe käisime toomas ingridiga.
henri jookseb pühapäeval öömaratoni. pühapäeval kell 14:00 on ühe pliksi soolaleiva pidu ja pühapäeval lähme ingridiga omale jälle mööblit tooma vist.
isnt it strange how time flies? (tsau sass)
täna on esimene päev minu siinoleku jooksul, kus tuul tuleb teisest suunast kui tavaliselt. mulle see eriti ei sobi. kui muidu on kooli allamäge vastutuult ja koju ülesmäge allatuult, siis nüüd oli koju ülesmäge vastutuult maailma suurimas paduvihmas. aga ma ei tulnud paduvihma ajal koju, vaid peatusin raamatukogus kui umbes 5% koduteest oli läbitud. raamatukogus seadsin end mõnusalt nahkdiivanile ja hakkasin lugema, aga tuli välja, et minu ümber oli algamas kontsert mehega, kellel oli ilus hääl ja kitarr. tasuta teed pakuti ja päike hakkas paistma. sain väga inspireeritud ja kirjutasin mitu rida naljakaid asju ja jaksasin hästi palju õppida, nii et 100 lehekülge läks ludinal ja jäi üleni meelde ka. aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. ega sellest, et ma täna hommikuks MANNAPUTRU MAASIKAMOOSIGA sõin (minu arust see pole öäk, olge tasa).
vaid hoopis sellest, et päris raske on ikka olla siin Taanis. Päevast päeva õpime ainult koledaid haiguseid ja sümptomeid ja mis halba juhtub, kui mida ei tee ja see võib nähtavasti ikka alateadvuse emotsema küll panna. aga taipasin seda alles täna, kui oli nii tore päev, et ma olin südamest õnnelik ja taipasin, kui hea on siin olla. nii hea, et ma tulin ikka, aga ma pean nüüd meeles pidama, et alateadvust ei tohi omapäi jätta. ja tuleb midagi muud ka päeva jooksul teha, kui söögist mõelda. muidu mõtledki koguaeg - seda võib süüa, seda ei või süüa, kui seda ei söö juhtub see, aga kui seda sööd juhtub see, tahaks seda, aga see on nii kallis, mida ma saan osta, et liiga palju raha ei kuluks, kui palju ma sellest kaloreid saan ja kui kaua ma siis toidust loen, nii et trenni ei jõua ja energiat ära ei kuluta. ja siis lähed magama, et seda uuesti teha. tuleb ikka toredaid asju ka teha. täna oli nii tore päev.
kaks asja on veel, mida ma juba sada aastat kirjutanud pole.
Seda, et ma ei ole vist siiamaani päris aru saanud, et see, mis käib, on minu elu, mitte meie, olgu need meie siis kestahes, mina ja pere või mina ja sõbrad või mina ja kõik, aga see on ainult minu elu ja see....on kuidagi nii äge. ja imelik :D. aga ikkagi äge ka. ma vist ei suuda ennast mittelapseks pidada, kuni ma ennast ise üleval ei pea. (OTSIN TÖÖÖD, ANDKE TÄIEGA), küsisin täna isegi raamatukogust, kas nad mind millekski tahavad, aga nad ei uskund, et tahavad :/:D.
ja et igapäevane 120kcal suurune energiaülejääk (120kcal on midagi suvalist ja väikest) teeb kümne aastaga 50kg lisakilosid. Päris hea, eks :D. Ise sõin eile küll vist vähemalt 3000 eest ja veetsin toreda koduse päeva. ainult voodit ja lampe käisime toomas ingridiga.
henri jookseb pühapäeval öömaratoni. pühapäeval kell 14:00 on ühe pliksi soolaleiva pidu ja pühapäeval lähme ingridiga omale jälle mööblit tooma vist.
isnt it strange how time flies? (tsau sass)
Wednesday, 27 October 2010
ikka kolmapäev
ma juba kirjutasin küll, aga ma pean lihtsalt mainima, kui hea on kodus olla, kui siin on palju inimesi ja söögi lõhn ja kõik käivad ja toimetavad midagi. ja nüüd tuli politsei ka midagi tahtma ja korraga on peaaegu kõikseemees õues politseiga probleeme lahendamas :D.
Väike Kristjan õppis ka minu käest kõik see mees ütlema ja kasutas seda kogu aeg.
mendid otsivad hoopis kadunud türklast taga.
seda ka tahtsin öelda.
ajal mil virkus sind piiras julgesid olla sa siiras, õnnelik, vaba ja laisk.
Väike Kristjan õppis ka minu käest kõik see mees ütlema ja kasutas seda kogu aeg.
mendid otsivad hoopis kadunud türklast taga.
seda ka tahtsin öelda.
ajal mil virkus sind piiras julgesid olla sa siiras, õnnelik, vaba ja laisk.
nüüd on küll viimane aeg kirjutada. või esimene.
ja kui nii palju aega mööda läheb, siis ju ei tea ka täpselt, mida öelda või meenutada ja mida mitte. ma olen õppima hakanud näiteks, sest midagi targemat pole teha ja koolis ei käsita õppida. tegin endale ise õppekava ja hakkasin kõige peale, mis ma siiamaani õppinud olen, korralikku ja arusaadavat ühekeelset konspekti koostama. loen raamatust suvalisi peatükke ja mõtlen nendest ja uurin internetist juurdegi. huvitav. aga jooksmas ma ju ei käi ja trenni ei tee, pigem olen niisama, joon teed ja köhatan aegajalt. järgmisel nädalal saabub aga pakk ja siis hakkan kuduma ja raamatuid lugema ja oh seda elukest siis. Tegelikult juhtub praegugi nii, et plaanin midagi lugeda, aga siis satun msni või facebooki ja ununen hoopis sõpradega vestlema. See on nii tore tegevus.
Et need sõbrad nii toredad on, oli mu hirm suur, kui pidin eestist ära tulema. Mõtlesin, et hakkan taanis emoks ja igatsen kodu ja arutlen, et miks ma ometi siia tulin, aga ei. Tagasi olla on täiesti tore.
Käisin eile hälloviini peol ja kohtasin kõiki neid eestlasi, kes see aasta Aarhusesse tulid. See oli hiiglama tore ja nad olid hiiglama toredad. Tasuta sai kommi ka :) Ja siis sõitsime sellel pool teed tagasi, mida ma tavaliselt linna minemiseks kasutan ja tundus nagu täiesti uus linn :D. Eile oli üldse tähtis päev - ostsin enda jalgratta tagumisele lambile ka uue pataka ja nüüd valgustab mu ratas küll terve maailma ära ja brokkolit ja šampooni ostsin ka. Ja pärast pidu viineripirukat :/.
Henri pere saabus ka eile meile külla, nüüd on siin väga tore. Meil on alates tänasest laud ja toolid ja õhtul kell 19.00 on vanemate tehtud õhtusöök. Nii palju olin vist küll enne pereinimene, et siin olles teeb ükskõik kelle pere hea koduse tunde.
Kui ma nüüd sellest rääkima hakkan, kuidas ma vaheajal ratsutamas käisin, läheb see postitus küll väga ebastruktureerituks(?:D), aga ma tahaksin ikka seda ka mainida. Üks päev läksin Lolita Luardesile leiba viima karjamaale, aga ta oli minuga nii kuri, et hakkasin kartma ja jooksin teiselepoole aeda. Ja ma ausõna kartsin oma hobust :D:D. Järgmine päev käisime ratsutamas ja ta oli maailma parim. Hüppasin isegi. See on küll selline tunne, millest paremat ma ei oska hästi mõelda. aga pärast ratsutamist läksin magama ja kui ärkasin ei saanud mu jalad küll mitte ühtegi sammu teha, sest nad olid niiii valusad. Tahaks mingit looma. Ma oleks vist isegi kassi või kuldkalaga nõus :/. Ja toataime igatsen juba ammu. See on esimene asi, mille ma ostan, kui tööd saan.
KUI tööd saan. Niiiii keeruline on selle leidmine. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei otsiks tööd. Ega kedagi, kes oleks välismaalt ja töö see aasta leidnud juba. Aga nagu mu eileleiutatud ütlus ütleb, ja kui see on eile tehtud, siis tänaseks juba vanasõna - visa hing jõuab sihile. see on väga vahva ütlus.
Ma olen siin võõrsil väga hellatundeliseks läinud. Või siis härdaks. Või ma ei tea, mis sõna see on, kui muudkui mõtled, kui toredad sõbrad ja ema ja vend ja kodu on. Aga see mõtlemine teeb mind õnnelikuks, mitte nukraks, nii et see on tore.
Oi, Henri pere saabus. Kui mu laused nüüd imelikuks lähevad, siis see on selleks, et siin on nii keeruline keskenduda, kui meid ühes väikses korteris korraga kaheksa on. Mõõtmete järgi iga ühele natuke rohkem kui 10 ruutmeetrit, aga me ei positsioneeru nii eraldi.
Teen siis kiiresti kokkuvõtte ('paneme siis sinna ahju kõik need juurikad' :D).
Mul oli maailma toredaim vaheaeg. Nii hea oli jälle sõpru näha, Saaremaa reisist mõtlen nüüd vist küll elulõpuni suure nostalgiaga, sest mõnusam ja toredam, kui seal, pole mul ammul ajal olnud, Kärdlas on alati ühtmoodi mõnusalt igav passida ja nii palju nalja saab ja koolikokkutulek oli hiiglama äge. Huvitav ja väga meeldiv, et me tuleme koolist, kust tulevad meie vanemad ja vanavanemad ja kõik inimesed meie linnast ja kui koolil on sünnipäev, on nagu üleilmne pidu. Ja saab kõiki inimesi kohata, kes kunagi olemas olnud on.
Panen nüüd veel mõned pildid ka, siis teinekord jälle hea vaadata :).
oioi. need pildid tulid veel suvalisemas järjekorras kui eelnev sündmustekirjeldus, vabandust.
ja kui nii palju aega mööda läheb, siis ju ei tea ka täpselt, mida öelda või meenutada ja mida mitte. ma olen õppima hakanud näiteks, sest midagi targemat pole teha ja koolis ei käsita õppida. tegin endale ise õppekava ja hakkasin kõige peale, mis ma siiamaani õppinud olen, korralikku ja arusaadavat ühekeelset konspekti koostama. loen raamatust suvalisi peatükke ja mõtlen nendest ja uurin internetist juurdegi. huvitav. aga jooksmas ma ju ei käi ja trenni ei tee, pigem olen niisama, joon teed ja köhatan aegajalt. järgmisel nädalal saabub aga pakk ja siis hakkan kuduma ja raamatuid lugema ja oh seda elukest siis. Tegelikult juhtub praegugi nii, et plaanin midagi lugeda, aga siis satun msni või facebooki ja ununen hoopis sõpradega vestlema. See on nii tore tegevus.
Et need sõbrad nii toredad on, oli mu hirm suur, kui pidin eestist ära tulema. Mõtlesin, et hakkan taanis emoks ja igatsen kodu ja arutlen, et miks ma ometi siia tulin, aga ei. Tagasi olla on täiesti tore.
Käisin eile hälloviini peol ja kohtasin kõiki neid eestlasi, kes see aasta Aarhusesse tulid. See oli hiiglama tore ja nad olid hiiglama toredad. Tasuta sai kommi ka :) Ja siis sõitsime sellel pool teed tagasi, mida ma tavaliselt linna minemiseks kasutan ja tundus nagu täiesti uus linn :D. Eile oli üldse tähtis päev - ostsin enda jalgratta tagumisele lambile ka uue pataka ja nüüd valgustab mu ratas küll terve maailma ära ja brokkolit ja šampooni ostsin ka. Ja pärast pidu viineripirukat :/.
Henri pere saabus ka eile meile külla, nüüd on siin väga tore. Meil on alates tänasest laud ja toolid ja õhtul kell 19.00 on vanemate tehtud õhtusöök. Nii palju olin vist küll enne pereinimene, et siin olles teeb ükskõik kelle pere hea koduse tunde.
Kui ma nüüd sellest rääkima hakkan, kuidas ma vaheajal ratsutamas käisin, läheb see postitus küll väga ebastruktureerituks(?:D), aga ma tahaksin ikka seda ka mainida. Üks päev läksin Lolita Luardesile leiba viima karjamaale, aga ta oli minuga nii kuri, et hakkasin kartma ja jooksin teiselepoole aeda. Ja ma ausõna kartsin oma hobust :D:D. Järgmine päev käisime ratsutamas ja ta oli maailma parim. Hüppasin isegi. See on küll selline tunne, millest paremat ma ei oska hästi mõelda. aga pärast ratsutamist läksin magama ja kui ärkasin ei saanud mu jalad küll mitte ühtegi sammu teha, sest nad olid niiii valusad. Tahaks mingit looma. Ma oleks vist isegi kassi või kuldkalaga nõus :/. Ja toataime igatsen juba ammu. See on esimene asi, mille ma ostan, kui tööd saan.
KUI tööd saan. Niiiii keeruline on selle leidmine. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei otsiks tööd. Ega kedagi, kes oleks välismaalt ja töö see aasta leidnud juba. Aga nagu mu eileleiutatud ütlus ütleb, ja kui see on eile tehtud, siis tänaseks juba vanasõna - visa hing jõuab sihile. see on väga vahva ütlus.
Ma olen siin võõrsil väga hellatundeliseks läinud. Või siis härdaks. Või ma ei tea, mis sõna see on, kui muudkui mõtled, kui toredad sõbrad ja ema ja vend ja kodu on. Aga see mõtlemine teeb mind õnnelikuks, mitte nukraks, nii et see on tore.
Oi, Henri pere saabus. Kui mu laused nüüd imelikuks lähevad, siis see on selleks, et siin on nii keeruline keskenduda, kui meid ühes väikses korteris korraga kaheksa on. Mõõtmete järgi iga ühele natuke rohkem kui 10 ruutmeetrit, aga me ei positsioneeru nii eraldi.
Teen siis kiiresti kokkuvõtte ('paneme siis sinna ahju kõik need juurikad' :D).
Mul oli maailma toredaim vaheaeg. Nii hea oli jälle sõpru näha, Saaremaa reisist mõtlen nüüd vist küll elulõpuni suure nostalgiaga, sest mõnusam ja toredam, kui seal, pole mul ammul ajal olnud, Kärdlas on alati ühtmoodi mõnusalt igav passida ja nii palju nalja saab ja koolikokkutulek oli hiiglama äge. Huvitav ja väga meeldiv, et me tuleme koolist, kust tulevad meie vanemad ja vanavanemad ja kõik inimesed meie linnast ja kui koolil on sünnipäev, on nagu üleilmne pidu. Ja saab kõiki inimesi kohata, kes kunagi olemas olnud on.
Panen nüüd veel mõned pildid ka, siis teinekord jälle hea vaadata :).
oioi. need pildid tulid veel suvalisemas järjekorras kui eelnev sündmustekirjeldus, vabandust.
 |
| ema kõigist mööda tuiskamas |
 |
| nii need jooksjad pudenevad laia ilma laiali |
 |
| kõige kodusem tunne maailmas |
 |
| hakkasime hiiiiiiiiiumaale jõudma noh :P:P:P:P |
 |
| meie kirev meeldiv halloweeni seltskond :D |
Tuesday, 19 October 2010
kodu
tere, olen kodus.
täna on juba teisipäev ja ma pole ikka veel jõudnud midagi kirjutada. naljakas. aga nii kiire ja tore on õnneks kogu aeg. neljapäeval jõudsin edukalt eestisse ja kohtasin kõiki oma parimaid sõpru (vabandaks siinkohal juku, matu ja joonase ees), käisin nooruses kirsi tisse joomas ja arvasin, et elu on ikka väga lahe.
reedest pühapäevani olin emmega saaremaal hängimas. emme jooksis maratoni, mina ujusin basseinis ja sõitsin autoga ja sõin ja vaatasin televiisorit. isegi reklaamid on kohutavalt huvitavad õnneks :D. pühapäeval tulin hiiiumaale (L) ja kohtasin kõiki oma parimaid sõpru (nüüd vabandaks sassi ja miili ja efka ees) ja nii toredalt igav oli, et kohe kodune tunne tuli peale. mulle meeldib kärdla. eile oli esmaspäev ja mina ja juku ja matu ja joonas vaatasime lihunikku, mis on kõigi aegade parim õudukas (vabandaks kõigi ees :D) ja rihoga kohtusin ka. elu on tore ja mul on hea olla.
Hetkel olen kiirustamas vanaema juurde, et õunu korjata ja need siis hiljem mahlaks pressida. Mul on kodus hirmuäratav mahlapress, mida ma ei oska käsitleda ja mistõttu on õunu mul peas ja laes ja põrandal ja sahtlites ja igal pool mujal ka. ja natuke mahla kannus ja pudelis. emme tegi õunakooki ka, nüüd on väga õige sügisene tunne.
Homme lähen räägin kaheteiskümnendale klassile, kuidas mul läheb, et nad siis teaksid, mis on, kui välismaale kooli lähed. ma täpselt ei tea, mida ma ütlen, aga kindlasti ütlen midagi head. Ma pole ikka veel hobuseid vaatamas käinud ja see on küll imelik, aga homme saan Johannese uut hobust näha (ei, mitte juku :D) ja täna küsisin Inge käest, kas ma ratsutada saan. Jah, elu on tore ja mul on hea olla.
Aga hakkaski juba kiire. ehk leian aega ka sisukamaid ja mõttekamaid postitusi koostada ja paar piltigi panna, aga võibolla on õues hoopis kogu aeg ilus ilm ja mina. Mul on nohu ja köha. Peaks kapsast tegema.
Ja Teelet pole ma veel üldse näinud :/.
Kodu (L)
täna on juba teisipäev ja ma pole ikka veel jõudnud midagi kirjutada. naljakas. aga nii kiire ja tore on õnneks kogu aeg. neljapäeval jõudsin edukalt eestisse ja kohtasin kõiki oma parimaid sõpru (vabandaks siinkohal juku, matu ja joonase ees), käisin nooruses kirsi tisse joomas ja arvasin, et elu on ikka väga lahe.
reedest pühapäevani olin emmega saaremaal hängimas. emme jooksis maratoni, mina ujusin basseinis ja sõitsin autoga ja sõin ja vaatasin televiisorit. isegi reklaamid on kohutavalt huvitavad õnneks :D. pühapäeval tulin hiiiumaale (L) ja kohtasin kõiki oma parimaid sõpru (nüüd vabandaks sassi ja miili ja efka ees) ja nii toredalt igav oli, et kohe kodune tunne tuli peale. mulle meeldib kärdla. eile oli esmaspäev ja mina ja juku ja matu ja joonas vaatasime lihunikku, mis on kõigi aegade parim õudukas (vabandaks kõigi ees :D) ja rihoga kohtusin ka. elu on tore ja mul on hea olla.
Hetkel olen kiirustamas vanaema juurde, et õunu korjata ja need siis hiljem mahlaks pressida. Mul on kodus hirmuäratav mahlapress, mida ma ei oska käsitleda ja mistõttu on õunu mul peas ja laes ja põrandal ja sahtlites ja igal pool mujal ka. ja natuke mahla kannus ja pudelis. emme tegi õunakooki ka, nüüd on väga õige sügisene tunne.
Homme lähen räägin kaheteiskümnendale klassile, kuidas mul läheb, et nad siis teaksid, mis on, kui välismaale kooli lähed. ma täpselt ei tea, mida ma ütlen, aga kindlasti ütlen midagi head. Ma pole ikka veel hobuseid vaatamas käinud ja see on küll imelik, aga homme saan Johannese uut hobust näha (ei, mitte juku :D) ja täna küsisin Inge käest, kas ma ratsutada saan. Jah, elu on tore ja mul on hea olla.
Aga hakkaski juba kiire. ehk leian aega ka sisukamaid ja mõttekamaid postitusi koostada ja paar piltigi panna, aga võibolla on õues hoopis kogu aeg ilus ilm ja mina. Mul on nohu ja köha. Peaks kapsast tegema.
Ja Teelet pole ma veel üldse näinud :/.
Kodu (L)
Wednesday, 13 October 2010
kauaoodet' kolmapäev
joujoujou, miks tümpsu ei ole?
Istun siin Marie juures nüüd ja kell on kümme. Teil juba üksteist. Kui just üksi taanlane ei loe. Jäin täna täiesti haigeks ja olen täiesti valmis koju tulema. Ma loodan, et ma ikka üles ka ärkan ja lennukist sellepärast maha ei jää, et ma sisse magasin :D. Mul on Hiiumaal üks sõber, kes ütles, et see oleks liiga Kirsi Kaups kui ma selle pärast maha jääksin. Ma loodan, et ma pole Kirsi Kaups. Ma südamest loodan.
Marie ise on oma venna last hoidmas ja tuleb kell üks umebes. Mina siis vist magan ja ärkan hiljemalt kell neli, et ära minna, nii et me ei näegi üksteist, kuigi magame ühes voodis :D. Ma loodan väga, et ma teda ei nakata, sest see oleks nii mark.
Siin on mega ilus linnavaade. teeks kohe pilti, aga mu kott on nii asju täis, et ma ei julge fotokat otsima hakata. äkki tuleb midagi kotist välja ja siis ma ei jaksa seda enam tagasi pressida.
Olen mingi kolm tundi kodust ära olnud ja huvitavhuvitav, kellega ma msnis räägin? HENRIGA :D. nii tihe jutuvada käib, nagu poleks kunagi üksteist näind :D. võinoh, sada aastat.
mainiksin veel ära, et ma kellelegi kinke ei too, sest mu kott on liiga punnis ja mitte rahakott. ja sööki vist ei või käsipagasis eriti olla nagunii. ma vähemalt loodan, siis mul on hea vabandus.
rohkem vist polegi midagi mainida. nüüd võin lihtsalt päriselt öelda KOHTUMISENI (L). päris ilus sõna. olen päris hoos. aga naerda ei saa, sest muidu tuleb köhahoog. lähen pühendan henrile facebookis pildi nüüd :D. head und.
aa ja seda pean ka mainima, et sain täna teada, et mu blogi follower on ikka veel alles, seda lihtsalt ei näe. thank....midagi :) (L)
Istun siin Marie juures nüüd ja kell on kümme. Teil juba üksteist. Kui just üksi taanlane ei loe. Jäin täna täiesti haigeks ja olen täiesti valmis koju tulema. Ma loodan, et ma ikka üles ka ärkan ja lennukist sellepärast maha ei jää, et ma sisse magasin :D. Mul on Hiiumaal üks sõber, kes ütles, et see oleks liiga Kirsi Kaups kui ma selle pärast maha jääksin. Ma loodan, et ma pole Kirsi Kaups. Ma südamest loodan.
Marie ise on oma venna last hoidmas ja tuleb kell üks umebes. Mina siis vist magan ja ärkan hiljemalt kell neli, et ära minna, nii et me ei näegi üksteist, kuigi magame ühes voodis :D. Ma loodan väga, et ma teda ei nakata, sest see oleks nii mark.
Siin on mega ilus linnavaade. teeks kohe pilti, aga mu kott on nii asju täis, et ma ei julge fotokat otsima hakata. äkki tuleb midagi kotist välja ja siis ma ei jaksa seda enam tagasi pressida.
Olen mingi kolm tundi kodust ära olnud ja huvitavhuvitav, kellega ma msnis räägin? HENRIGA :D. nii tihe jutuvada käib, nagu poleks kunagi üksteist näind :D. võinoh, sada aastat.
mainiksin veel ära, et ma kellelegi kinke ei too, sest mu kott on liiga punnis ja mitte rahakott. ja sööki vist ei või käsipagasis eriti olla nagunii. ma vähemalt loodan, siis mul on hea vabandus.
rohkem vist polegi midagi mainida. nüüd võin lihtsalt päriselt öelda KOHTUMISENI (L). päris ilus sõna. olen päris hoos. aga naerda ei saa, sest muidu tuleb köhahoog. lähen pühendan henrile facebookis pildi nüüd :D. head und.
aa ja seda pean ka mainima, et sain täna teada, et mu blogi follower on ikka veel alles, seda lihtsalt ei näe. thank....midagi :) (L)
Tuesday, 12 October 2010
teisipäev
neli minutit on aega, siis saab arvutil aku tühjaks ja ma ei tea praegu, kus juhe on. asjad sain umbkaudu pakitud, ega see teab mis raske ei olnudki, sest ma võin täpselt 8 kg asju kaasa võtta :D. maha jääb kõik peale raamatu ja arvuti :). ja hambaharja.
Ööbin oma viimast ööd oma Taani kodus praegu, homme lähen sõbranna juurde ööseks, sest ta elab kesklinnas. ülehomme olen emme juures öösel, päris tseff. aga tulingi ainult mainima, et asjad on pakitud ja seda ka, et mul algas eile köha. ja täna läks hääl täiesti ära. ja just olin nii õnnelik, et ma polegi veel haigeks jäänud. ma loodan, et see on kiiresti paranev ja mööduv nähtus.
lähen nüüd magama.
aa ja mäest nii palju (2 minutit jäänd :D), et olin peaaegu tipus, kui märkasin enda kõrval jänest ja jäin seisma, et wtf nägu teha :D. aga see oli üks mu parimatest kui mitte parim üritus siiani ja ei tundunud isegi raske enam.
kõik. head und :)
Ööbin oma viimast ööd oma Taani kodus praegu, homme lähen sõbranna juurde ööseks, sest ta elab kesklinnas. ülehomme olen emme juures öösel, päris tseff. aga tulingi ainult mainima, et asjad on pakitud ja seda ka, et mul algas eile köha. ja täna läks hääl täiesti ära. ja just olin nii õnnelik, et ma polegi veel haigeks jäänud. ma loodan, et see on kiiresti paranev ja mööduv nähtus.
lähen nüüd magama.
aa ja mäest nii palju (2 minutit jäänd :D), et olin peaaegu tipus, kui märkasin enda kõrval jänest ja jäin seisma, et wtf nägu teha :D. aga see oli üks mu parimatest kui mitte parim üritus siiani ja ei tundunud isegi raske enam.
kõik. head und :)
kauaülespanemata jalgrattapildid ja palju muud põnevat
Juhhei heihei ja gay (nagu ääretult õnnelik, mitte nagu homoseksuaal)
Kell on 14:00 ja ma olen juba pool tundi koolist kodus olnud. Homseks pole midagi õppida, grupitöö hakkab valmis saama - tänane grupikoosolek on peetud, tänane panus pandud ja..noh. ongi ainult homne jäänud. ussskumatu, kas pole. Eile ja üleeile oli ikka küll surmatunne ja täna hommikul oleksin pigemini (kui see on sõna) kõik oma makaronid ära andnud, kui et üles ärganud. ja pudruhelbed vist ka. Aga päev oli küllaltki tore, Nancyl mu klassist oli sünks ja ta tõi šokolaadibatoone (ma EI nimeta neid twixe ja sellised batoonideks, need olid ikka teistsugused, aga ma ei oska neid paremini nimetada ka) ja ma olen ta lemmik nii et ma sain kaks. või siis lihtsalt pesamuna. morton ja mina saame alati rohkem, sest ma olen pesamuna ja minuga tehakse imelikke asju ja morton on jooksja ja vajab väga palju energiat. aga keegi ei vihka mind ka vist selle eest, et ma rohkem saan. õnneks. nutrition oli imelik nagu alati, aga füsioloogia oli väga tore, kuigi me olime täiesti teemast mööda jälle, aga selles tunnis ollakse hästi lahedalt teemast mööda. ja siis keset hommikust füsioloogiat hakkas järsku õues mulda sadama. ja ma olin ainuke, kes märkas ja see ei lõppenud üldse ära, läks järjest hullemaks ja siis ma pidin juba tasakesi itsitama hakkama ja lõpuks täitsa naerma, aga hästi salaja ja siis märkasid järsku teised ka ja ei saand ka midagi aru, aga tegelt olid mingid mehed katusel, kes sealt mulda alla viskasid, aga ma ei tea täpselt, miks.
täna ei tee ma vist suurt midagi, ainult söön ja käin mäge vallutamas, nii et jääb ilusti aega ka kirjandusklassika lugemiseks ja võibolla õpin urineerimis(?)süsteemi ära, mida reedeks õppima peab, muidu jään ju rumalamaks kui teised.
panen nüüd pilte ka igasuguseid.
Kell on 14:00 ja ma olen juba pool tundi koolist kodus olnud. Homseks pole midagi õppida, grupitöö hakkab valmis saama - tänane grupikoosolek on peetud, tänane panus pandud ja..noh. ongi ainult homne jäänud. ussskumatu, kas pole. Eile ja üleeile oli ikka küll surmatunne ja täna hommikul oleksin pigemini (kui see on sõna) kõik oma makaronid ära andnud, kui et üles ärganud. ja pudruhelbed vist ka. Aga päev oli küllaltki tore, Nancyl mu klassist oli sünks ja ta tõi šokolaadibatoone (ma EI nimeta neid twixe ja sellised batoonideks, need olid ikka teistsugused, aga ma ei oska neid paremini nimetada ka) ja ma olen ta lemmik nii et ma sain kaks. või siis lihtsalt pesamuna. morton ja mina saame alati rohkem, sest ma olen pesamuna ja minuga tehakse imelikke asju ja morton on jooksja ja vajab väga palju energiat. aga keegi ei vihka mind ka vist selle eest, et ma rohkem saan. õnneks. nutrition oli imelik nagu alati, aga füsioloogia oli väga tore, kuigi me olime täiesti teemast mööda jälle, aga selles tunnis ollakse hästi lahedalt teemast mööda. ja siis keset hommikust füsioloogiat hakkas järsku õues mulda sadama. ja ma olin ainuke, kes märkas ja see ei lõppenud üldse ära, läks järjest hullemaks ja siis ma pidin juba tasakesi itsitama hakkama ja lõpuks täitsa naerma, aga hästi salaja ja siis märkasid järsku teised ka ja ei saand ka midagi aru, aga tegelt olid mingid mehed katusel, kes sealt mulda alla viskasid, aga ma ei tea täpselt, miks.
täna ei tee ma vist suurt midagi, ainult söön ja käin mäge vallutamas, nii et jääb ilusti aega ka kirjandusklassika lugemiseks ja võibolla õpin urineerimis(?)süsteemi ära, mida reedeks õppima peab, muidu jään ju rumalamaks kui teised.
panen nüüd pilte ka igasuguseid.
 |
| mu mägi |
 |
| ja vaade sealt otsast |
 |
| kõige popimad peoprillid siinpool läänemerd. ausõna |
 |
| mu ratas |
 | |||||||||
| ja veel üks :D |
vabandust, tegelt ainult rumal nali. mu ratas on hoopis seal allpool
 |
| selline |
Monday, 11 October 2010
nädal 40, päev 1
Plaanisin terve eilne päev siia kirjutama tulla ja rattast pilte lisada, sest mul tuli alles eile meelde, et ma pole seda veel teinud, aga mulle meeldib õhtuti blogi kirjutada, sest siis on vähem tõenäoline, et midagi väga huvitavat veel juhtub ja ma pean kaks korda päevas kirjutama, mis oleks juba noulaifide tunnusmärk vist. Niisiis muudkui plaanisin kirjutada, aga lõpuks jäin õpikutesse magama - nii palju oli lugeda ja teha ja uni oli nii suur. Tänagi avastasin ennast juba kuskilt lümfisõlmede ja põrna vahepealt magamast, pool lauset ja pool sõna vihikus kirjas :). Siis mõtlesin, et teen vahepeal pausi ja kirjutan, ehk siis saan pärast veits veel lugeda.
Lähiminevikust nii palju, et laupäeval käisime Ragnhildi ja Harleyga, kes on mu klassiõed, natuke väljas, tahtsime tantsida, aga ei viitsinud järjekorras seista ja siis olime mingis niisama baaris ja pärast sõime ühte asja, mida nad siin alati pärast pidu söövad ja mida ma sõin esimest korda ja mis oli mega hea. nime unustasin küll ära, aga see on nagu tortilla selle ümmarguse asja sisse keeratud kebab ja veel asjad. ca..cashanka?:D ei. midagi muud. pühapäeva hommikul kohtusin oma studygroupiga, siis pesin pesu ja õppisin natuke kodus, tegin süüa ja asju ja käisin soomlasega frisbi golfi või midagi mängimas. see on mingi uus kuum spordiala, millel on samasugused reeglid nagu golfil, ainult et keppide, pallide ja aukude asemel on käed, lendavad taldrikud ja korvid. polnudki ammu trenni teinud, mingi peaaegu nädal aega juba ja see oli küll päris kõva trenn ja tore ka. päike paistis ka, täpselt nii nagu pühapäevale kohane.
Tänaseks olid plaanid sellised: ärgata kell 07:30, et jõuda üheksast kooli, käia kahes biokeemias ja kell 11 oma studygroupiga kohtuda, et veits kirjutada ja asju teha. ja umbes kell kolm koolis homseks lugema hakata. aga päike paistis, päev oli ilus, ja ma ei teinud ühtegi oma päevakavast mitte ühtegi asja. ei, studygroupi nägin korraks täpselt kell 11.
Hommik algas sellega, et Laura saatis sõnumi, et biochemistry on jälle ära jäätud, aga saame ikka kell 11 kokku. Ajasin korraks Henri üles, et tallegi rõõmusõnumit teatada, aga talle teatati parasjagu, et biochemistry jäi ära ja et nad kohtuks nüüd kell 9 mitte kell 11. Ingrid ärkas ka üles ja nad läksid ära, ma magasin üheksani ja ärkasin ka. Sõin ja lugesin veits seda, mille ajal ma eile magama jäin ja läksin siis linnavalitsusse või mis see ongi, et oma cpr-numbriga edasi tegeleda, aga et mu nimeks oli seal eelmises kauges kohas Kirsa pandud, siis ei saanudki ma seal eriti midagi teha ja nad käskisid mul hoopis sinna kaugele tagasi sõita ja lasta see täht ära muuta. Käisin korraks koolis, et oma grupiga vestelda ja Veronica käest küsida, kus see koht asuski, sest ma ei mäletanud enam ja käisin eelmine kord koos temaga. Õppima ma ei pidandki jääma, sest mul polnd aega ja siis asusin sinna kaugele teele.
Pidin linnavalitsuse kõrvalt number 8 võtma, aga seda ei läinud sealt. Vaatasin siis kaardi pealt, et kus suunas minna ja hakkasin minema, kui äkitselt peatus mu kõrval buss number 4 ja läks ahvatlevalt õiges suunas ja ma nagu teadsin, et neljaga saab sinna, kus kaheksa peatub. hüppasin siis sisse ja hakkasin kuskile sõitma, kui äkki tulid kontrolörid peale. elu on seiklus, sain ilusti 1200 eesti krooni trahvi. aga vähemalt kehtis trahvi kviitung või mis see ongi tänase bussipiletina ja kontrolörid olid just minuga samas suunas minemas, nii et kutsusid mind endaga 24 peale, tulid mulle ütlema, millal on õige aeg maha minna ja et siis võtaksin 12ne ja sõidakisn kuus peatust ja siis kõnniksin natuke otse ja siis keeraksin paremale :). ja nad isegi ütlesid sorry, kui nad mulle trahvi tegid. aga ma olin niiiii rumal, et ma midagi ei vingunud. kõige pealt ma nägin, et nad tulevad bussi peale ja mõtlesin, et mis ma siis ütlen, aga kui nad minuga rääkima hakkasid, siis mul hakkas lihtsalt nõme olla ja ma ei tahtnudki eriti midagi öelda. seletasin küll ilusti ära, miks ma niimoodi ilma piletita bussis olen, aga üldsegi ei teinud armast nägu ega ütlend pliiiiiiis. need oleks kindlasti töödanud. ma olen ikka tuulepea.
ja siis käisin seal kohas ära, lasin ühe tähe ära muuta, sõitsin tagasi linna (enne ootasin tund aega bussi), käisin linnavalitsuses, kus pidin kuskilt tagatoast Fritzet otsima, kes minuga enne tegeles, kohtasin maja ees Miglet, kellega ma enne koos elasin ja sain Lauralt sõnumi, et studygroup on tänaseks lõpetanud. Siis sõitsin koju ja sõin ja nii ja siis läksin jooksma, sest ma pole seda nii ammu teind ja olen juba KOHUTAVALT suureks tüdrukuks sirgunud :). ja hukka läinud. jooksin mina seal metsateel kui äkki nägin hobust põllu peal ratsutamas. mõtlesin kohe, et peaks minema küsima, kas ma palun võiks ka veits ratsutada, aga jooksin ikka millegipärast mööda ja tabasin ennast mõtlemast, et võiks ju minna küll, aga niiiii hea on joosta. uskumatu, ma poleks kunagi uskunud, et ma valin jooksmise enne ratsutamist. ma poleks kunagi uskunud, et ma valin üldse midagi enne ratsutamist. aga järgmine nädal on järgmine nädal ja siis ma arvan küll, et ma lähen esimese asjana ratsutama. kui keegi mulle hobust annab muidugi. põlv hakkas alles lõppkokkuvõtteks valutama, enne oli päris okei.
ja et..mis siis veel. vist mitte midagi (jah jokutan siin lõpetamisega, et mitte pöörduda tagasi aidsi, linnugripi ja pähkleid nuusutavate koerte juurde).
rattast panen homme pilte üles, sest ma olen niiii hiiglama väsinud (kindlasti olen homme ka, nagu eilegi :D) ja homme hakkab kool juba kell kaheksa. need tunnid, kus ma iga kord magama hakkan jääma. ja siis kaks toitumist ja siis grupikoosolek je. lähen proovin homme, kas ma lõpuks jaksan selle mäe ka ära vallutada või ei. vähemalt ma arvan, et ma proovin. jah, ma jokutan täiega siin :). lähen pesen hambaid, meeldivat õhtu jätku ja kohtumiseni.
Lähiminevikust nii palju, et laupäeval käisime Ragnhildi ja Harleyga, kes on mu klassiõed, natuke väljas, tahtsime tantsida, aga ei viitsinud järjekorras seista ja siis olime mingis niisama baaris ja pärast sõime ühte asja, mida nad siin alati pärast pidu söövad ja mida ma sõin esimest korda ja mis oli mega hea. nime unustasin küll ära, aga see on nagu tortilla selle ümmarguse asja sisse keeratud kebab ja veel asjad. ca..cashanka?:D ei. midagi muud. pühapäeva hommikul kohtusin oma studygroupiga, siis pesin pesu ja õppisin natuke kodus, tegin süüa ja asju ja käisin soomlasega frisbi golfi või midagi mängimas. see on mingi uus kuum spordiala, millel on samasugused reeglid nagu golfil, ainult et keppide, pallide ja aukude asemel on käed, lendavad taldrikud ja korvid. polnudki ammu trenni teinud, mingi peaaegu nädal aega juba ja see oli küll päris kõva trenn ja tore ka. päike paistis ka, täpselt nii nagu pühapäevale kohane.
Tänaseks olid plaanid sellised: ärgata kell 07:30, et jõuda üheksast kooli, käia kahes biokeemias ja kell 11 oma studygroupiga kohtuda, et veits kirjutada ja asju teha. ja umbes kell kolm koolis homseks lugema hakata. aga päike paistis, päev oli ilus, ja ma ei teinud ühtegi oma päevakavast mitte ühtegi asja. ei, studygroupi nägin korraks täpselt kell 11.
Hommik algas sellega, et Laura saatis sõnumi, et biochemistry on jälle ära jäätud, aga saame ikka kell 11 kokku. Ajasin korraks Henri üles, et tallegi rõõmusõnumit teatada, aga talle teatati parasjagu, et biochemistry jäi ära ja et nad kohtuks nüüd kell 9 mitte kell 11. Ingrid ärkas ka üles ja nad läksid ära, ma magasin üheksani ja ärkasin ka. Sõin ja lugesin veits seda, mille ajal ma eile magama jäin ja läksin siis linnavalitsusse või mis see ongi, et oma cpr-numbriga edasi tegeleda, aga et mu nimeks oli seal eelmises kauges kohas Kirsa pandud, siis ei saanudki ma seal eriti midagi teha ja nad käskisid mul hoopis sinna kaugele tagasi sõita ja lasta see täht ära muuta. Käisin korraks koolis, et oma grupiga vestelda ja Veronica käest küsida, kus see koht asuski, sest ma ei mäletanud enam ja käisin eelmine kord koos temaga. Õppima ma ei pidandki jääma, sest mul polnd aega ja siis asusin sinna kaugele teele.
Pidin linnavalitsuse kõrvalt number 8 võtma, aga seda ei läinud sealt. Vaatasin siis kaardi pealt, et kus suunas minna ja hakkasin minema, kui äkitselt peatus mu kõrval buss number 4 ja läks ahvatlevalt õiges suunas ja ma nagu teadsin, et neljaga saab sinna, kus kaheksa peatub. hüppasin siis sisse ja hakkasin kuskile sõitma, kui äkki tulid kontrolörid peale. elu on seiklus, sain ilusti 1200 eesti krooni trahvi. aga vähemalt kehtis trahvi kviitung või mis see ongi tänase bussipiletina ja kontrolörid olid just minuga samas suunas minemas, nii et kutsusid mind endaga 24 peale, tulid mulle ütlema, millal on õige aeg maha minna ja et siis võtaksin 12ne ja sõidakisn kuus peatust ja siis kõnniksin natuke otse ja siis keeraksin paremale :). ja nad isegi ütlesid sorry, kui nad mulle trahvi tegid. aga ma olin niiiii rumal, et ma midagi ei vingunud. kõige pealt ma nägin, et nad tulevad bussi peale ja mõtlesin, et mis ma siis ütlen, aga kui nad minuga rääkima hakkasid, siis mul hakkas lihtsalt nõme olla ja ma ei tahtnudki eriti midagi öelda. seletasin küll ilusti ära, miks ma niimoodi ilma piletita bussis olen, aga üldsegi ei teinud armast nägu ega ütlend pliiiiiiis. need oleks kindlasti töödanud. ma olen ikka tuulepea.
ja siis käisin seal kohas ära, lasin ühe tähe ära muuta, sõitsin tagasi linna (enne ootasin tund aega bussi), käisin linnavalitsuses, kus pidin kuskilt tagatoast Fritzet otsima, kes minuga enne tegeles, kohtasin maja ees Miglet, kellega ma enne koos elasin ja sain Lauralt sõnumi, et studygroup on tänaseks lõpetanud. Siis sõitsin koju ja sõin ja nii ja siis läksin jooksma, sest ma pole seda nii ammu teind ja olen juba KOHUTAVALT suureks tüdrukuks sirgunud :). ja hukka läinud. jooksin mina seal metsateel kui äkki nägin hobust põllu peal ratsutamas. mõtlesin kohe, et peaks minema küsima, kas ma palun võiks ka veits ratsutada, aga jooksin ikka millegipärast mööda ja tabasin ennast mõtlemast, et võiks ju minna küll, aga niiiii hea on joosta. uskumatu, ma poleks kunagi uskunud, et ma valin jooksmise enne ratsutamist. ma poleks kunagi uskunud, et ma valin üldse midagi enne ratsutamist. aga järgmine nädal on järgmine nädal ja siis ma arvan küll, et ma lähen esimese asjana ratsutama. kui keegi mulle hobust annab muidugi. põlv hakkas alles lõppkokkuvõtteks valutama, enne oli päris okei.
ja et..mis siis veel. vist mitte midagi (jah jokutan siin lõpetamisega, et mitte pöörduda tagasi aidsi, linnugripi ja pähkleid nuusutavate koerte juurde).
rattast panen homme pilte üles, sest ma olen niiii hiiglama väsinud (kindlasti olen homme ka, nagu eilegi :D) ja homme hakkab kool juba kell kaheksa. need tunnid, kus ma iga kord magama hakkan jääma. ja siis kaks toitumist ja siis grupikoosolek je. lähen proovin homme, kas ma lõpuks jaksan selle mäe ka ära vallutada või ei. vähemalt ma arvan, et ma proovin. jah, ma jokutan täiega siin :). lähen pesen hambaid, meeldivat õhtu jätku ja kohtumiseni.
Saturday, 9 October 2010
laupäev
Ma ei oska kuidagi üldse mõtteid koondada praegu, nii et ma vist räägin läbisegi. Et meie kool on teadatuntud kui tüdrukute kool, sest see on siuke naiste eriala, saabus juba kohe kell kaheksa, kui pidu algas, suur hulk suvalisi vanemaid mehi. Ja siis saabusid veel mõned ja veel mõned. Ma õnneks ei olnud kohustatud baaris müüma, aga et kõik mu sõbrad ikka seal olid, siis hängisin ka seal ja hakkasin ikka müüma ja isegi oskasin seda :D. täiesti lihtne oli. Mingi hetk hakkas õnneks tavalisi inimesi ka kogunema ja siis saime juba tantsupõrandal keerutada ja haamriga naela puu sisse löömist mängida. Ma olen selles vaieldamatult väga hea. Hästi tore pidu oli kuidagi, aga ma täpselt ei tea, mille pärast. Kuigi mulle käis terve aeg see närvidele, et ma ei võinud ära minna, sest me pidime pärast kõik korda ka jälle tegema. Mitte, et ma oleks tahtnud ära minna, aga mul tekkis kuidagi paaniline ahistatuse tunne, et ma ei või lahkuda, kui ma tahan. Õnneks pidi pidu nagunii kell 2 lõppema ja ma mõtlesin, et kui hull see koristamine siis ikka saab ollla. Aga seda ma mõtlesin enne pidu. Lõpuks oli kell pool 3, viimased inimesed lahkusid ja meil oli vaja TERVE kool ära koristada, sest kõik oli niiiiii sassis ja rõve ja must. Niisiis koristasime umbes neljakümnekesi kuni kella kolmveerand viieni :D. Siis helistasime teistele, et kus nad nüüd on, aga nad olid kõik ammu kodus magamas. Meie käisime korraks veel bridgewateris, mis on hästi tore koht ja ühes kallis baaris, kus on hästi palju heade raamatutega raamaturiiuleid seina peal ja siis mõtlesime veel korraks mcdonaldsist läbi minna, aga oh seda üllatust- mäkk oli juba kinni, kuigi see pole kunagi kinni :D. ja kell oli seitse :/. võtsin siis käpelt oma ratta ja kimasin koju. Tee läks ruttu ja kõik oli hea.
Mulle väga meeldib peokommitee liige olla :D, nad on hästi toredad seal kõik, eriti üks tüüp, keda ma algusest saati naernud olen. Haarasin hooletult plekkpurki ja sain sõrme katki ja siis see tüüp tuli minuga kooli peale trippima, et esmaabipakist plaastrit saada, mis oli muidugi ka vajalik (see, et ta tuli), sest tal on kõik võtmed alati. Ja siis läksime ib-i kontorisse, mis on nagu meie vana ilmar, aga ta on hästi imelik :D. ja siis see naljakas kutt tegi teda järgi ja rääkis, kui imelik see ib ikka on 'omg omg i have to do TWO things today...okouuuu' ja esmaabipaki koha peal oli hoopis aiandusajakiri :D. võinoh nende huskvarna saagide ja traktorite ja jonseredide ajakiri. niisiis kasutasime hoopis postisaatmis triipkoodide teipi ja triipkoodisime mu sõrme ära. mis nägi kole välja :D. Ja peo kasum oli 20000dkk-d. päris haige eksole.
Nüüd istun siin voodis ja lähen vist varsti õue jalutuskäigule ja üritan proteiinide osa ära lugeda raamatust ja siis äkki midagi toredat teha või hoopis madaga. magada* :D:D. Ega tänaöise unega eriti kiita ju pole ja mul on üks sõber Hiiumaal, kes helistas kell 11 hommikul, et ta sõidab praaegu Emmastesse ja nüüd on kell juba 5 õhtul ja ta helistas uuesti, et ta sõidab ikka Emmastesse. Selline seiklus seal käimas.
Mul on kohe selline tunne, et sellest ei tulnud eriti hea postitus, aga mis siis ikka. Nagunii mul neid Followerse pole - isegi see üks, mis oli, on ära läinud :/:D. ja nagunii...pole see oluline ju.
tegelikult oli pildi mõte selle taani lipuga eputada, mis mul peas on, aga kui juba eputamiseks läks, siis ta jookseb 15 km 45minutiga :D.
mu lemmmmmik mäng :D
koristamise lõpp (L)(L)(L)
Thursday, 7 October 2010
pealkiri
apppppi. ma olen päev läbi mõelnud, mida kõike ma siin blogis öelda tahaks, aga nüüd olen juba kaks korda midagi kirjutanud ja jälle ära kustutanud, sest mul kuidagi ei tule välja nii nagu ma tahaks.
ma kirjutan siis hoopis eilsest. kohtusime studygroupiga ja vastasime ühele kolmest küsimusest ära. nad ei tahagi igat vaba hetke enne vaheaega koos veeta, nad lausa jätavad päevi vahele (nagu näiteks täna), aga kui midagi teeme, siis peame hästi kaua järjest pusima ja tegema ja koos olema. isegi kui on midagi lihtsat. eile näiteks kirjutasime vastust küsimusele 'discribe the structure of proteins' mingi kaks ja pool tundi vist. kuigi öeldud oli, et describe tähendab mention the facts briefly ja selle asemel et kohe öelda, et on tehtud aminohapetest ja neil on neli erinevat struktuuri ja denaturation ja neid siis kirjeldada, hakkasime raamatuid lugema ja mõtlema ja arutama ja alles rohkem kui kahe tunni pärast saime sellise samasuguse lihtsa jutu kokku. saad sa siis õige aru.
pärast tulin koju ja...appi. ma ei mäleta, mida ma siis tegin :D. igaljuhul ma tegin midagi. ja üleeile tegin enda meelest kolme tunnise jalgrattatrenni, aga see käis nii, et sõitsin rattaga nagu kogemata kaubanduskeskuse ette ja tulin kolme tunni pärast välja, et koju sõita. see oli päris tore. aa ja siis sõin eile kolm jäätist ka ära, sest kolm oli odavam osta kui üks ja meil pole sügavkülma ja mu sõbrad ei soovinud mind aidata, sest see oli mandlimaitseline.
oh, kuidas ma võisin :D, ma unustasin praegu eilse päeva tippsündmuse ära. istusime ingridiga siin oma voodites ja tegime suvalisi asju, kui äkki tuli Joonas ja teatas, et ta sõidab nüüd kolmeks nädalaks leetu ja me teeks talle suure teene, kui me ta toidu ära sööks, sest muidu see läheb halvaks. ja see ajas mu hulluks. ei, mitte see söögi osa niiväga (kuigi praeguseks hetkeks on kõik toit söödud :D), vaid see, et ta siis kell 5 hommikul äkki üles ärkas ja koju läks. päris päris koju. ja siis ma taipasin, et ainult nädala aja pärast juhtub minuga see sama. nagu ÜHE nädala. ja nüüd ma ei saa enam millestki muust mõelda ja ei jõua seda ära oodata. kuigi ma olen siiamaani väitnud, et mul pole koduigatsust. aga..ainult üks nädal :D see on küll juba kuidagi..erutav :D. mulle küll endiselt meeldib siin, aga. oi.
oi oi, kirsi, oi oi
proovin siis nüüd tänasest ka kirjutada. väga naljakas päev oli. ilus ka, hommikul oli paks udu ja ma läksin jalutuskäigule, sest mu siinne pere lahkus väga vara ja väga lärmakalt ja siis ma ei viitsind ka enam magada. jalutasin mina siis hobuseid vaatama, sest need on piisavalt kaugel ja piisavalt ägedad, kui järsku nägin, et minu kõrvalt algas suuuuur vikerkaare-kujuline asi, aga täiesti valge ja rohkem nagu maapealne pilv. see ajas mind naerma.
läbi metsa tagasi tulles sattusin põlvini sopa sisse. aga päike oli nii soe, et sai t-särgi väel käia. (mul on uus imelik harjumus ja vajadus iga päev otsustada, kas päev oli hea või halb, selleks ma siin nüüd niimoodi argumenteerin või mis asjagi). hommikuse jalutuskäigu ajal nägin ühte hästi suurt vihmaussi, ühte surnud kärnkonna, ühte surnud suurt valget rotti, ühte surnud väikest pruuni hiirt, ühte surnud hästi pikka vihmaussi ja mõnesid surnud tige. tigusid. ka. aga ma nägin elus hobuseid.
minus on midagi imelikku. võinoh sellist, mis paneb vanu inimesi tahtma minuga vestelda. see oli juba eestis nii, aga siis ma arvasin, et see on selleks, et vanad tahavad ikka teada kes kelle tütar on ja kuidas kellelgi läheb, aga ei. see jätkub siin ka. nad tulevad ja naeratavad ja siis jäävad keset su teed seisma ja hakkavad midagi ültema ja näitama ja siis ma naeratan ja noogutan ja ülten 'jaa jaa' ja kui nad ikka vait ei jää, siis pean ütlema, et ma ei oska taani keelt ja siis nad soovivad midagi ilusat päevaks või teeks ja ja lähevad edasi. päikesteliste ilmadega on eriti hull. ja ma tean juba kõiki naabreid, kes on vanemaid kui 40. teisi eriti ei tea. kolme tean. mul tekkis täna kahtlus, et mu majas võib elada maailma ilusaim inimene, aga ma ei näind teda hästi ja siis jooksin trepikotta, et sealt aknast piiluda, aga ta oli juba kadunud. no ütle nüüd.
vahepeal päeval lugesin et maailma pikim teadaolev luksumine kestis kuus kuud ja kui tahad luksumist lõpetada, siis tuleb ennast kõvasti keelest sikutada.
õhtu lõpetuseks läksin veel jalutama, sest ma ei jookse ju oma põlvega ja nägin suurt surnud lindu. pea oli otsast ära, aga seal samas kõrval.
rohkem vist ei oskagi ma midagi kirjutada või ei jaksa või lähen magama.
aa..ja mõtlesin veel täna KUI tänulik ma ikka olen, et mul on Juhan ja Kristjan, kes õpetasid, et kõik asjad maitsevad väga hästi, kui piisavalt palju ketšupit panna :).
adjoo.
ohoo, vannituba vabanes, tsauks :)
ma kirjutan siis hoopis eilsest. kohtusime studygroupiga ja vastasime ühele kolmest küsimusest ära. nad ei tahagi igat vaba hetke enne vaheaega koos veeta, nad lausa jätavad päevi vahele (nagu näiteks täna), aga kui midagi teeme, siis peame hästi kaua järjest pusima ja tegema ja koos olema. isegi kui on midagi lihtsat. eile näiteks kirjutasime vastust küsimusele 'discribe the structure of proteins' mingi kaks ja pool tundi vist. kuigi öeldud oli, et describe tähendab mention the facts briefly ja selle asemel et kohe öelda, et on tehtud aminohapetest ja neil on neli erinevat struktuuri ja denaturation ja neid siis kirjeldada, hakkasime raamatuid lugema ja mõtlema ja arutama ja alles rohkem kui kahe tunni pärast saime sellise samasuguse lihtsa jutu kokku. saad sa siis õige aru.
pärast tulin koju ja...appi. ma ei mäleta, mida ma siis tegin :D. igaljuhul ma tegin midagi. ja üleeile tegin enda meelest kolme tunnise jalgrattatrenni, aga see käis nii, et sõitsin rattaga nagu kogemata kaubanduskeskuse ette ja tulin kolme tunni pärast välja, et koju sõita. see oli päris tore. aa ja siis sõin eile kolm jäätist ka ära, sest kolm oli odavam osta kui üks ja meil pole sügavkülma ja mu sõbrad ei soovinud mind aidata, sest see oli mandlimaitseline.
oh, kuidas ma võisin :D, ma unustasin praegu eilse päeva tippsündmuse ära. istusime ingridiga siin oma voodites ja tegime suvalisi asju, kui äkki tuli Joonas ja teatas, et ta sõidab nüüd kolmeks nädalaks leetu ja me teeks talle suure teene, kui me ta toidu ära sööks, sest muidu see läheb halvaks. ja see ajas mu hulluks. ei, mitte see söögi osa niiväga (kuigi praeguseks hetkeks on kõik toit söödud :D), vaid see, et ta siis kell 5 hommikul äkki üles ärkas ja koju läks. päris päris koju. ja siis ma taipasin, et ainult nädala aja pärast juhtub minuga see sama. nagu ÜHE nädala. ja nüüd ma ei saa enam millestki muust mõelda ja ei jõua seda ära oodata. kuigi ma olen siiamaani väitnud, et mul pole koduigatsust. aga..ainult üks nädal :D see on küll juba kuidagi..erutav :D. mulle küll endiselt meeldib siin, aga. oi.
oi oi, kirsi, oi oi
proovin siis nüüd tänasest ka kirjutada. väga naljakas päev oli. ilus ka, hommikul oli paks udu ja ma läksin jalutuskäigule, sest mu siinne pere lahkus väga vara ja väga lärmakalt ja siis ma ei viitsind ka enam magada. jalutasin mina siis hobuseid vaatama, sest need on piisavalt kaugel ja piisavalt ägedad, kui järsku nägin, et minu kõrvalt algas suuuuur vikerkaare-kujuline asi, aga täiesti valge ja rohkem nagu maapealne pilv. see ajas mind naerma.
läbi metsa tagasi tulles sattusin põlvini sopa sisse. aga päike oli nii soe, et sai t-särgi väel käia. (mul on uus imelik harjumus ja vajadus iga päev otsustada, kas päev oli hea või halb, selleks ma siin nüüd niimoodi argumenteerin või mis asjagi). hommikuse jalutuskäigu ajal nägin ühte hästi suurt vihmaussi, ühte surnud kärnkonna, ühte surnud suurt valget rotti, ühte surnud väikest pruuni hiirt, ühte surnud hästi pikka vihmaussi ja mõnesid surnud tige. tigusid. ka. aga ma nägin elus hobuseid.
minus on midagi imelikku. võinoh sellist, mis paneb vanu inimesi tahtma minuga vestelda. see oli juba eestis nii, aga siis ma arvasin, et see on selleks, et vanad tahavad ikka teada kes kelle tütar on ja kuidas kellelgi läheb, aga ei. see jätkub siin ka. nad tulevad ja naeratavad ja siis jäävad keset su teed seisma ja hakkavad midagi ültema ja näitama ja siis ma naeratan ja noogutan ja ülten 'jaa jaa' ja kui nad ikka vait ei jää, siis pean ütlema, et ma ei oska taani keelt ja siis nad soovivad midagi ilusat päevaks või teeks ja ja lähevad edasi. päikesteliste ilmadega on eriti hull. ja ma tean juba kõiki naabreid, kes on vanemaid kui 40. teisi eriti ei tea. kolme tean. mul tekkis täna kahtlus, et mu majas võib elada maailma ilusaim inimene, aga ma ei näind teda hästi ja siis jooksin trepikotta, et sealt aknast piiluda, aga ta oli juba kadunud. no ütle nüüd.
vahepeal päeval lugesin et maailma pikim teadaolev luksumine kestis kuus kuud ja kui tahad luksumist lõpetada, siis tuleb ennast kõvasti keelest sikutada.
õhtu lõpetuseks läksin veel jalutama, sest ma ei jookse ju oma põlvega ja nägin suurt surnud lindu. pea oli otsast ära, aga seal samas kõrval.
rohkem vist ei oskagi ma midagi kirjutada või ei jaksa või lähen magama.
aa..ja mõtlesin veel täna KUI tänulik ma ikka olen, et mul on Juhan ja Kristjan, kes õpetasid, et kõik asjad maitsevad väga hästi, kui piisavalt palju ketšupit panna :).
adjoo.
ohoo, vannituba vabanes, tsauks :)
Tuesday, 5 October 2010
teisipäev, nädal 40, nädal 7
hei-hoo
olen juba nädalate lugemises nii proff, et oskan igasuguseid numbreid panna. praegu käib nimelt aasta 40. nädal ja pärast täna õhtut algab minu seitsmes nädal siin.
täna on õpetajate päev. olen juba kaks pugemiskirja saatnud õpetajatele, et nad ikka mäletaks, kui tore ma olin :). täna on tegelikult see päev ka, kus me henriga koos jõudu teeme, aga ta tõi mulle hoopis poest kommi, läks ise jooksma ja jättis minu maha. ma ei tea, miks nii juhtus :D.
eile vaatasime Marie-Louise juures Simbat ja sõime maailma parimat šokolaadikooki. Pärast sõitsin oma rattaga koju, aga kodu on mäe otsas, nii et päris ära väsisin. Aa ja ma tegin rattaga avarii ka eile. Sellise, mis Kirsi Kaupsiga ainult juhtub. Ja see oli juba teine kord elus, nii piinlik. Avarii käib nii, et sõidad jalgrattaga, kott õlal, kott kukub lenksu otsa, jääb kodarate vahele kinni, mispeale esiratas enam ei liigu, ise teed üle lenksude kitsehüppe ja saad siis sadulaga pähe. Ja avastad, et uus ilus kott on puha räpane ja väike aukki sees. Vot selline päev oli eile.
Täna kogunes peo kommitee, mille ainus inglisekeelne liige ma olen, et arutada reedest suurt pidu koolis. Tuli välja, et pean vist tund aega vahepeal baaris olema ja müüma, aga ma ei oska eriti taani keeles müüa. Samas kui raske see ikka olla saab. Tekiila on ikka tekiila ja õlu on öl. Ja kaks õlut on to öl.
Kooli nädalaga on selleks korraks jälle põhimõtteliselt ühelpool, ainult kolm tundi reedel veel jäänud, aga ikkagi hakkab nüüd vist kiire, sest varsti tuleb kohustuslik ülesanne ära anda ja me üritame selle enne vaheaega valmis saada. aga selle jaoks soovib mu grupp vist iga vabat hetke enne vaheaega koos veeta :).
Elan nüüd Ingridiga ühes toas. Ingrid on eestist ja tore ja meil läheb hästi. Aga rohkem ei jõua ja ei oska kirjutada, sest mingil hetkel pean jooksma ka minema. või vist rattaga sõitma, sest nüüd mul valutab parem põlv :/.
that's a good time to be leaving.
aajah. taipasin täna sedagi, et ühe nädala pärast olen ülehomme eestis. tore ju. ma kavatsen televiisorit vaadata ja oma toas olla ja eesti keelsesse poodi minna, kus ma loodan, et on veell odavad hinnad.
kohtumiseni :)
olen juba nädalate lugemises nii proff, et oskan igasuguseid numbreid panna. praegu käib nimelt aasta 40. nädal ja pärast täna õhtut algab minu seitsmes nädal siin.
täna on õpetajate päev. olen juba kaks pugemiskirja saatnud õpetajatele, et nad ikka mäletaks, kui tore ma olin :). täna on tegelikult see päev ka, kus me henriga koos jõudu teeme, aga ta tõi mulle hoopis poest kommi, läks ise jooksma ja jättis minu maha. ma ei tea, miks nii juhtus :D.
eile vaatasime Marie-Louise juures Simbat ja sõime maailma parimat šokolaadikooki. Pärast sõitsin oma rattaga koju, aga kodu on mäe otsas, nii et päris ära väsisin. Aa ja ma tegin rattaga avarii ka eile. Sellise, mis Kirsi Kaupsiga ainult juhtub. Ja see oli juba teine kord elus, nii piinlik. Avarii käib nii, et sõidad jalgrattaga, kott õlal, kott kukub lenksu otsa, jääb kodarate vahele kinni, mispeale esiratas enam ei liigu, ise teed üle lenksude kitsehüppe ja saad siis sadulaga pähe. Ja avastad, et uus ilus kott on puha räpane ja väike aukki sees. Vot selline päev oli eile.
Täna kogunes peo kommitee, mille ainus inglisekeelne liige ma olen, et arutada reedest suurt pidu koolis. Tuli välja, et pean vist tund aega vahepeal baaris olema ja müüma, aga ma ei oska eriti taani keeles müüa. Samas kui raske see ikka olla saab. Tekiila on ikka tekiila ja õlu on öl. Ja kaks õlut on to öl.
Kooli nädalaga on selleks korraks jälle põhimõtteliselt ühelpool, ainult kolm tundi reedel veel jäänud, aga ikkagi hakkab nüüd vist kiire, sest varsti tuleb kohustuslik ülesanne ära anda ja me üritame selle enne vaheaega valmis saada. aga selle jaoks soovib mu grupp vist iga vabat hetke enne vaheaega koos veeta :).
Elan nüüd Ingridiga ühes toas. Ingrid on eestist ja tore ja meil läheb hästi. Aga rohkem ei jõua ja ei oska kirjutada, sest mingil hetkel pean jooksma ka minema. või vist rattaga sõitma, sest nüüd mul valutab parem põlv :/.
that's a good time to be leaving.
aajah. taipasin täna sedagi, et ühe nädala pärast olen ülehomme eestis. tore ju. ma kavatsen televiisorit vaadata ja oma toas olla ja eesti keelsesse poodi minna, kus ma loodan, et on veell odavad hinnad.
kohtumiseni :)
Sunday, 3 October 2010
kroaatia
tasakaalustamaks üleeilset katset, mille käigus üritasin välja selgitada, kui palju sööki ühe tüdruku sisse suukaudu mahub, otsustasin täna katsetada kui kaua üks tüdruk järjest mägedest üles ja alla joosta jaksab. ainuke reegel oli see, et kõndida ei tohi ega seisma jääda ja siis oli nii naljakas, sest mõned tõusud olid niiii pikad või niiiii järjud, et ma lihtsalt ei jaksand järjest ja siis keerasin otsa ringi ja jooksin hästi natuke tagasi alla, kuni jälle jaksasin ja siis jooksin üles :D tulemuseks sain kaks tunid ja kaks minutit ja 15359 sammu, aga siis mul läks kõht tühjaks. ostsin täna head liha ja siis tulin hoopis koju sööma ja õppima, muidu olekski kell liiga palju saanud.
nüüd söön ja loen psühholoogiat ja joon teed ja olen niisama. loen kirjandusklassikat ka, mulle meeldib, aga ma olen alles kaheksandal leheküljel.
homme lähen kella kaheksaks kooli, aga ei peagi nüüd kell kuus ärkama, et jõuda, vaid piisab ka seitsmest, sest mul on ju ratas :P. nii änks.
mul on väsimus ka.
nüüd söön ja loen psühholoogiat ja joon teed ja olen niisama. loen kirjandusklassikat ka, mulle meeldib, aga ma olen alles kaheksandal leheküljel.
homme lähen kella kaheksaks kooli, aga ei peagi nüüd kell kuus ärkama, et jõuda, vaid piisab ka seitsmest, sest mul on ju ratas :P. nii änks.
mul on väsimus ka.
Ei teagi nüüd kohe, kust alustada. Ilmselt tuleb toetuda Alice Imedemaal-t saadud teadmistele ja usukuda, et kõige parem on alustada algusest. Või siis sealt, kus eelmine kord pooleli jäi.
Reedeõhtune pidu Benjamini pool oli tore, ainult et kui peost niimoodi teada annad, et kirjutad Facebooki 'bonjour, party at my place', siis on ülerahvastatus garanteeritud. Lõpuks oli seal umbes samapalju ruumi, kui 11:30 KÜGi söökla ukse taga. Siis me läksime ära. Käisime igasugustes pubides ja klubides ja õhtu lõpetuseks külastasime geibaari :D, see oli küll hiiglama tore. Pärast kõndisin koju, sest bussi ootamine oleks kauem aega võtnud ja millegipärast jäin usukuma, et msni lobisema minna on palju parem plaan, kui magama jääda. Niisiis oli kell juba sada hommikul, kui ma lõpuks magama jäin. Kell 12 ärkasin üles ja pesin ja sõin ja kammisin ja nii ja läksin siis Ragnhildi juurde burritosid sööma, see oli vahva. ja maitsev. ja naljakas :D. Ja et keegi eriti jutukas ei jaksanud olla, siis vaatasime niisama taanikeelseid simpsoneid. Ma polnud niiii ammu telekat näinud. Pärast seda aga läksin paar maja edasi ja ostsin jalgratta :P:P:P. Nii tore. Mu ratas on musta värvi ja naljakas, aga kõik asjad on olemas - 7 käiku (seda loetakse siin juba paljuks :D), jalg, lukk, tuled, kõik jutud noh :). Ainult kummid on hästi peenikesed ja siis on mega keeruline sõita. Teen varsti pilti ka sellest, aga enne peab vihma sadama, sest see on praegu tolmune. Ja mingi rotweiler istub lahtiselt selle kõrval, nii et ma ei saa poodigi minna, sest ma ei julge oma ratast võtta :/.
Eile olin kodus. Rattaga käisin ka korraks sõitmas, sest nii tore oli, aga siin on mäed ja tuul kogu aeg nii et omalõbuks sõita pole just väga vahva. Siis vaatsin Grey kuuenda hooaja lõpuni ja siis magasin. Ainult et mul mingi imelik koht valutab, nii et ma ei saanud magada ega midagi muud ka teha ja nii juhtuski, et jälle läks enne valgeks kui ma magama. Kui ma kell üks väsinuna ja sassis ärkasin, kohtasin Henrit, kes tegi hiiglama üllatunud näo ja ütles issand issand või appi :D. Mul nimelt pidid täna eriti pruunid silmad olema ja nüüd ta ei saa aru, kuidas mul nii on, et mõni päev on pruunid silmad ja mõni päev pole. Täna on tõepoolest pruunid.
Ohoo, sain e-maili. Tõttan siis nüüd seda lugema ja siis vaatan, kas ehk on koer ära läinud ja ma saan oma ratta võtta :D. Ma armastan, kui on kuu esimene või viimane pühapäev. Oh ja siis on ju homme kuu esimene esmaspäev. Kui on kuu esimene esmaspäev, koguneb meie klass mõnda kesklinna korterisse ja vaatab Disney filme :), äge.
Aa ja nii juhtus veel ka öösel, kui ma ei saanud magada, et mul läksid juuksed silma ja kui ma neid sealt ära võtsin, jäi sõrmuse kivi ninna kinni ja tegi nina katki. Nüüd see näeb välja, nagu ma oleks kassi käest peksa saanud ja jookseb kogu aeg verd :).
Ja ma elan kahe poisiga ja nad on kahekesi väikses magamistoas ja ma laiutan siin üksi. Lähipäevil pole keegi siia kolimas ja mul pole aimugi, kes siis lõpuks tuleb, aga igaljuhul hakkan taaskord võhivõõraga magamistuba jagama.
Elu on seiklus :), lähen toidupoodi.
Reedeõhtune pidu Benjamini pool oli tore, ainult et kui peost niimoodi teada annad, et kirjutad Facebooki 'bonjour, party at my place', siis on ülerahvastatus garanteeritud. Lõpuks oli seal umbes samapalju ruumi, kui 11:30 KÜGi söökla ukse taga. Siis me läksime ära. Käisime igasugustes pubides ja klubides ja õhtu lõpetuseks külastasime geibaari :D, see oli küll hiiglama tore. Pärast kõndisin koju, sest bussi ootamine oleks kauem aega võtnud ja millegipärast jäin usukuma, et msni lobisema minna on palju parem plaan, kui magama jääda. Niisiis oli kell juba sada hommikul, kui ma lõpuks magama jäin. Kell 12 ärkasin üles ja pesin ja sõin ja kammisin ja nii ja läksin siis Ragnhildi juurde burritosid sööma, see oli vahva. ja maitsev. ja naljakas :D. Ja et keegi eriti jutukas ei jaksanud olla, siis vaatasime niisama taanikeelseid simpsoneid. Ma polnud niiii ammu telekat näinud. Pärast seda aga läksin paar maja edasi ja ostsin jalgratta :P:P:P. Nii tore. Mu ratas on musta värvi ja naljakas, aga kõik asjad on olemas - 7 käiku (seda loetakse siin juba paljuks :D), jalg, lukk, tuled, kõik jutud noh :). Ainult kummid on hästi peenikesed ja siis on mega keeruline sõita. Teen varsti pilti ka sellest, aga enne peab vihma sadama, sest see on praegu tolmune. Ja mingi rotweiler istub lahtiselt selle kõrval, nii et ma ei saa poodigi minna, sest ma ei julge oma ratast võtta :/.
Eile olin kodus. Rattaga käisin ka korraks sõitmas, sest nii tore oli, aga siin on mäed ja tuul kogu aeg nii et omalõbuks sõita pole just väga vahva. Siis vaatsin Grey kuuenda hooaja lõpuni ja siis magasin. Ainult et mul mingi imelik koht valutab, nii et ma ei saanud magada ega midagi muud ka teha ja nii juhtuski, et jälle läks enne valgeks kui ma magama. Kui ma kell üks väsinuna ja sassis ärkasin, kohtasin Henrit, kes tegi hiiglama üllatunud näo ja ütles issand issand või appi :D. Mul nimelt pidid täna eriti pruunid silmad olema ja nüüd ta ei saa aru, kuidas mul nii on, et mõni päev on pruunid silmad ja mõni päev pole. Täna on tõepoolest pruunid.
Ohoo, sain e-maili. Tõttan siis nüüd seda lugema ja siis vaatan, kas ehk on koer ära läinud ja ma saan oma ratta võtta :D. Ma armastan, kui on kuu esimene või viimane pühapäev. Oh ja siis on ju homme kuu esimene esmaspäev. Kui on kuu esimene esmaspäev, koguneb meie klass mõnda kesklinna korterisse ja vaatab Disney filme :), äge.
Aa ja nii juhtus veel ka öösel, kui ma ei saanud magada, et mul läksid juuksed silma ja kui ma neid sealt ära võtsin, jäi sõrmuse kivi ninna kinni ja tegi nina katki. Nüüd see näeb välja, nagu ma oleks kassi käest peksa saanud ja jookseb kogu aeg verd :).
Ja ma elan kahe poisiga ja nad on kahekesi väikses magamistoas ja ma laiutan siin üksi. Lähipäevil pole keegi siia kolimas ja mul pole aimugi, kes siis lõpuks tuleb, aga igaljuhul hakkan taaskord võhivõõraga magamistuba jagama.
Elu on seiklus :), lähen toidupoodi.
Thursday, 30 September 2010
adjöö adjöö
Et olla vormis mängin neljapäeval Henrit, shalalalallalalalallalalalaa. Ehk siis teen kahetunniseid trenne ja aimugi pole miks :D. Aga täna jõudsin peaaegu selle mäe tippu, mida ma ülepäeviti vallutamas käin. Alguses ei viitsind poole pealegi joosta, aga täna jooksin peaaegu kõik ära, siis pidin natuke aega koguma ja jooksin täitsa üles välja. Imelik küll, aga päris uhke tunne oli juba :D.
Noh ja jooksin siis ja mõtlesin, et küll see Hiiumaal elamine on ikka seiklus. Kõik need asjad vaja järgi proovida, mis noorusel ikka, aga võimalused nii piiratud. Võinoh, inimeste hulk. Ja et samal ajal pole keegi meist lugusid-salvestav artist (kui siinkohal sujuvalt unustame Sarah. Ja Efka oma romantilise jõuluduetiga Kaupo Tartuga :D) ega kirjanik ega muu tuntud loovisiksus, et kõiksugu seiklused kirja panna ja sellekaudu meie kõigi huvid suhteliselt rahuldada, tuleb meil hoopis võtta kõik need asjad ja need eluks teha. Mis on palju aeganõudvam. Ja valusam. Ja et võimaluste hulk võisiis inimeste arv on nii piiratud, saame ühe parajalt seebikalise elu kokku. Mulle meeldis Hiiumaal olla ja Kärdla kool. Oi kui tore on Kärdla kool. Jah, olen tõesti juba nii nostalgiline, et öelda, et mulle meeldib Jesmin Mari ka. Ausõna.
Sel künkal algas imeline laas
veel vastu taevasina sünk ja paljas
ja hiirekõrvul rohi oli maas
nii imevärske ja nii imehaljas
sel künkal algas imeline laas.
Me tundisme kuis puude süda lõi
ja kuulsime kuis mullast võrsus rohi
puud hüüdsid hääletult ei või ei või
ja haljas rohi sosistas ei tohi
me tundsime kuis puude süda lõi.
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis
nüüd õites on me imeline laas
ja kõik ta õied õitsevad meis endis.
Ehk küll me ümber kivist linn on taas.
Ma ei teadnud kunagi, et ma seda laulu tean :D aga votkus kirjutasin praegu peast kolm salmi. Ja isegi neid salme tean peast, mis vahele jäid. Ainult ma ei tea, kui õigesti :).
Koolinädalaga on selleks korraks ühelpool. Üleüldse peab seal kuidagi nii vähe olema. Ja kui meil oli tavaliselt koolis ikka nii, et räägiti huvitavatest katsetest ja uurimustöödest, mida kuskil keegi teeb, siis siin käib nii et 'vaata seal mäe otsas on see kliinik, seal tehakse seda', 'näe see õpetaja on see, kes avastas, et piimhape polegi see, mis lihased valutama paneb ja venitamine muudab lihased järgmisel päeval valusamaks, mitte ei aita valu vältida' ja kui päris kohapeal mingi asi puudub, siis Kopenhaagenis on ikka olemas. Ja nii juhtuski täna, et õppisime, kuidas südames tekkinud trombidega edasi elada ja kuidas jalast veresooned võtta tuleb ja need südame külge panna ja õpetaja hakkas rääkima, kuidas ta ikka neid operatsioone vahel vaatamas käib. Noh seal Skaibüs on ju see kliinik, kus noored sigade peal harjutavad :D.
See oli veel suhteliselt ok, sigadel ja inimestel on ju ühesugune süda ja asjad ja päris loogiline, et algajatele arstidele kohe inimesi ei anta. Ja kui õpetaja rääkima hakkas, kuidas siis proovitakse, kas need südamed töötavad ja üldse igasuguseid pulsi jms asju, et võetakse siga ja pannakse trenni tegema, aga sead ei oska jooksulindi peal eriti midagi teha ja siis süstitakse neile hoopis adrenaliini, et nende süda kiiremini pumpama hakkaks, tundus see veits kummaline ja ajas itsitama. AGA kui välja tuli, et tulevased ilukirurgid seal samas kohas ka sigade peal harjutavad, hakkas mul küll imelik ja ma ei osanud kuidagi muudmoodi reageerida, kui naerma pahvatada ja naermist päev läbi mitte lõpetada. Siiamaani ei saa :D. Misssmõttttes nad teevad sigadele ilukirurgiat :D:D:D:D:D. niivägavale.
Need laused ei tulnud nüüd vist küll päris ilusad, vabandust, olin hoos.
Ja nüüd siis istun siin voodi peal ja mõtlen, mis saab. Vist vaatan Grey anatoomiat veits. Või siis parem facebookist, kas soomlane on mulle kirjutanud, kas ta sai ratta enda kätte ja toob selle mulle homme või ülehomme (L)(L)(L).
Aaa ja ma vist kolin siit toast ka ära, sest ma hakkan hoopis ühe eesti tüdrukuga elama ja aaa Henri on siiamaani ainult neljal päeval toidupoest puudunud :D. mina käin poes umbes kord nädalas. Käiksin pühapäeviti, kui siin KÕIK pühapäeviti kinni poleks. Seaduse järgi võivad kuu esimesel ja viimasel pühapäeval kohad lahti olla ja siis on nagu mingi..laat terves linnas :D. Kuu viimane oli kahjuks juba ära, aga esimene alles tuleb :).
Võibolla hakkan hoopis lugema. Laenasin Henrilt eesti keelse raamatu. Ja mitte tavalise eestikeelse raamatu, vaid lausa klassika. Võinoh, vähemalt on see kohustusliku nimekirjas. August Mälk 'õitsev meri'. Vot kus uhke värk. Jah, loengi vist ja annan siis teada, kuidas on. Kas on klassika või ei.
Jumal tänatud, et ma selle blogi tegin, nüüd ma vähemalt ei koorma oma sõpru ja peret ja saan rahus oma emakeelse eneseväljendusvajaduse rahuldatud. Tänan. Peatse kirjutamiseni, sest kirjutan kindlasti megavarsti jälle :D.
Laupäeval saab hispaania burritosid. Homme saab midagi muud :).
Noh ja jooksin siis ja mõtlesin, et küll see Hiiumaal elamine on ikka seiklus. Kõik need asjad vaja järgi proovida, mis noorusel ikka, aga võimalused nii piiratud. Võinoh, inimeste hulk. Ja et samal ajal pole keegi meist lugusid-salvestav artist (kui siinkohal sujuvalt unustame Sarah. Ja Efka oma romantilise jõuluduetiga Kaupo Tartuga :D) ega kirjanik ega muu tuntud loovisiksus, et kõiksugu seiklused kirja panna ja sellekaudu meie kõigi huvid suhteliselt rahuldada, tuleb meil hoopis võtta kõik need asjad ja need eluks teha. Mis on palju aeganõudvam. Ja valusam. Ja et võimaluste hulk võisiis inimeste arv on nii piiratud, saame ühe parajalt seebikalise elu kokku. Mulle meeldis Hiiumaal olla ja Kärdla kool. Oi kui tore on Kärdla kool. Jah, olen tõesti juba nii nostalgiline, et öelda, et mulle meeldib Jesmin Mari ka. Ausõna.
Sel künkal algas imeline laas
veel vastu taevasina sünk ja paljas
ja hiirekõrvul rohi oli maas
nii imevärske ja nii imehaljas
sel künkal algas imeline laas.
Me tundisme kuis puude süda lõi
ja kuulsime kuis mullast võrsus rohi
puud hüüdsid hääletult ei või ei või
ja haljas rohi sosistas ei tohi
me tundsime kuis puude süda lõi.
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis
nüüd õites on me imeline laas
ja kõik ta õied õitsevad meis endis.
Ehk küll me ümber kivist linn on taas.
Ma ei teadnud kunagi, et ma seda laulu tean :D aga votkus kirjutasin praegu peast kolm salmi. Ja isegi neid salme tean peast, mis vahele jäid. Ainult ma ei tea, kui õigesti :).
Koolinädalaga on selleks korraks ühelpool. Üleüldse peab seal kuidagi nii vähe olema. Ja kui meil oli tavaliselt koolis ikka nii, et räägiti huvitavatest katsetest ja uurimustöödest, mida kuskil keegi teeb, siis siin käib nii et 'vaata seal mäe otsas on see kliinik, seal tehakse seda', 'näe see õpetaja on see, kes avastas, et piimhape polegi see, mis lihased valutama paneb ja venitamine muudab lihased järgmisel päeval valusamaks, mitte ei aita valu vältida' ja kui päris kohapeal mingi asi puudub, siis Kopenhaagenis on ikka olemas. Ja nii juhtuski täna, et õppisime, kuidas südames tekkinud trombidega edasi elada ja kuidas jalast veresooned võtta tuleb ja need südame külge panna ja õpetaja hakkas rääkima, kuidas ta ikka neid operatsioone vahel vaatamas käib. Noh seal Skaibüs on ju see kliinik, kus noored sigade peal harjutavad :D.
See oli veel suhteliselt ok, sigadel ja inimestel on ju ühesugune süda ja asjad ja päris loogiline, et algajatele arstidele kohe inimesi ei anta. Ja kui õpetaja rääkima hakkas, kuidas siis proovitakse, kas need südamed töötavad ja üldse igasuguseid pulsi jms asju, et võetakse siga ja pannakse trenni tegema, aga sead ei oska jooksulindi peal eriti midagi teha ja siis süstitakse neile hoopis adrenaliini, et nende süda kiiremini pumpama hakkaks, tundus see veits kummaline ja ajas itsitama. AGA kui välja tuli, et tulevased ilukirurgid seal samas kohas ka sigade peal harjutavad, hakkas mul küll imelik ja ma ei osanud kuidagi muudmoodi reageerida, kui naerma pahvatada ja naermist päev läbi mitte lõpetada. Siiamaani ei saa :D. Misssmõttttes nad teevad sigadele ilukirurgiat :D:D:D:D:D. niivägavale.
Need laused ei tulnud nüüd vist küll päris ilusad, vabandust, olin hoos.
Ja nüüd siis istun siin voodi peal ja mõtlen, mis saab. Vist vaatan Grey anatoomiat veits. Või siis parem facebookist, kas soomlane on mulle kirjutanud, kas ta sai ratta enda kätte ja toob selle mulle homme või ülehomme (L)(L)(L).
Aaa ja ma vist kolin siit toast ka ära, sest ma hakkan hoopis ühe eesti tüdrukuga elama ja aaa Henri on siiamaani ainult neljal päeval toidupoest puudunud :D. mina käin poes umbes kord nädalas. Käiksin pühapäeviti, kui siin KÕIK pühapäeviti kinni poleks. Seaduse järgi võivad kuu esimesel ja viimasel pühapäeval kohad lahti olla ja siis on nagu mingi..laat terves linnas :D. Kuu viimane oli kahjuks juba ära, aga esimene alles tuleb :).
Võibolla hakkan hoopis lugema. Laenasin Henrilt eesti keelse raamatu. Ja mitte tavalise eestikeelse raamatu, vaid lausa klassika. Võinoh, vähemalt on see kohustusliku nimekirjas. August Mälk 'õitsev meri'. Vot kus uhke värk. Jah, loengi vist ja annan siis teada, kuidas on. Kas on klassika või ei.
Jumal tänatud, et ma selle blogi tegin, nüüd ma vähemalt ei koorma oma sõpru ja peret ja saan rahus oma emakeelse eneseväljendusvajaduse rahuldatud. Tänan. Peatse kirjutamiseni, sest kirjutan kindlasti megavarsti jälle :D.
Laupäeval saab hispaania burritosid. Homme saab midagi muud :).
Tuesday, 28 September 2010
ups
kohe näha, et ma pole selle nädalate lugemisega päris kursis, täna on nädal 39 hoopis. kohtusin metsas joostes kolme kitsega. enam ma pimedas ei jookse ka. praegu lähen magama. homme ei lähe kooli.
Monday, 27 September 2010
esmaspäev, nädal 40
siin loetakse kogu aeg nädalaid, kuupäevad ei oma üldse tähtsust 'lähen 45. nädalal hispaaniasse reisile', ' mida sa 30. nädalal teed?'.
Ma ei käinud hommikul laadal, mul on selline mure, et ükskõik kui väga ma millegi jaoks ärgata tahan, ma ikka ei ärka, sest ma eelistan magada. Mõned teised tüdrukud käisid, aga jäid pärast koolis magama :D.
Hommikul ma mõtlesin, et on paha päev, sest ma jäin järjest kolmest bussist maha, et kooli minna ja lõpuks jõudsin juba jalgsi kohale. Mul juhtub pidevalt nii, et jalakäijate foor läheb punaseks, ma jään seisma, autode oma läheb roheliseks, buss sõidab peatusesse, minu oma läheb roheliseks, buss sõidab ära. iga hommik juhtub peaaegu. Aga polnud üldse paha päev, täiesti meeldiv. Kool kestis kella kolmeni, pärast tulin koju, hakkasin õppima ja nüüd õpin. Siiamaani. Vahepeal tegin süüa ka. Praegu ootan, et studienet tööle läheks, sest seal tuleb ka õppida, aga see ei tööta. Ja jooksma pidin ka minema ja ei läinud ikka.
Reedel tuleb burritosöömispidu. ma loodan :D.
ja kunagi ehk tuleb mulle jalgratas. ma loodan ka. ja internet hakkab tööle. Aga üks mu kohalik sõber, kelle jalanumber on vähemalt 60 arvab, et kunagi hakkan ma taani keelt oskama ja vanu inimesi üle tee aitama ja suvalistele inimestele tere ütlema ja üldse hästi tore olema. ja bussipileteid ostma ja ennast meikima :D. Mine sa võta kinni, on tal siis õigus või ei.
okouu :/ studienet hakkas tööle ja sinna oli vahepeal veel kodutööd pandud. Jään vist ööseks õppima. Imelik kool, vahepeal pole midagi teha ja siis on tuhat asja korraga iga päev.
üks poiss sõitis täna jalgrattaga käed lahti ja vaatas mulle uhkelt otsa ja siis pani matsu.
Ma ei käinud hommikul laadal, mul on selline mure, et ükskõik kui väga ma millegi jaoks ärgata tahan, ma ikka ei ärka, sest ma eelistan magada. Mõned teised tüdrukud käisid, aga jäid pärast koolis magama :D.
Hommikul ma mõtlesin, et on paha päev, sest ma jäin järjest kolmest bussist maha, et kooli minna ja lõpuks jõudsin juba jalgsi kohale. Mul juhtub pidevalt nii, et jalakäijate foor läheb punaseks, ma jään seisma, autode oma läheb roheliseks, buss sõidab peatusesse, minu oma läheb roheliseks, buss sõidab ära. iga hommik juhtub peaaegu. Aga polnud üldse paha päev, täiesti meeldiv. Kool kestis kella kolmeni, pärast tulin koju, hakkasin õppima ja nüüd õpin. Siiamaani. Vahepeal tegin süüa ka. Praegu ootan, et studienet tööle läheks, sest seal tuleb ka õppida, aga see ei tööta. Ja jooksma pidin ka minema ja ei läinud ikka.
Reedel tuleb burritosöömispidu. ma loodan :D.
ja kunagi ehk tuleb mulle jalgratas. ma loodan ka. ja internet hakkab tööle. Aga üks mu kohalik sõber, kelle jalanumber on vähemalt 60 arvab, et kunagi hakkan ma taani keelt oskama ja vanu inimesi üle tee aitama ja suvalistele inimestele tere ütlema ja üldse hästi tore olema. ja bussipileteid ostma ja ennast meikima :D. Mine sa võta kinni, on tal siis õigus või ei.
okouu :/ studienet hakkas tööle ja sinna oli vahepeal veel kodutööd pandud. Jään vist ööseks õppima. Imelik kool, vahepeal pole midagi teha ja siis on tuhat asja korraga iga päev.
üks poiss sõitis täna jalgrattaga käed lahti ja vaatas mulle uhkelt otsa ja siis pani matsu.
Sunday, 26 September 2010
cabin trip
Mina ei teagi...väga tore reis oli, saime palju nalja olin farmeri inetu tütar, lüpsin kummikinnast, mängisin varest, keda tuleb kartulitega visata (:D) ja tegin veel palju rumalaid asju. Aa ja laulisn päris ise taani keeles tagurpidi. Tagurpidi taani keeles noh.
Minu arvates on nii tore, et siin hakatakse alati mänge mängima, kui alkoholi juuakse, mitte ei pea istuma ja olema ja veel mingid niiiii tobedad mängud on ka, et äge lausa :P. Eile olid mu kaks lemmikut haamriga naela kännu sisse löömine (see mäng kestis kaks tundi :D) ja selline, kus tõstad põrandaharja pea kohale, keerutad kümme korda hästi kiiresti, siis viskad harja maha ja hüppad ise üle harja :D.
Täna tulin koju ja jäin magama. Nüüd olen jälle üleval. Homme hommikul kell 7 hakkab laat, kuhu ma vist lähen :D ja..praegu keedan makarone. Mis ma ikka pikalt lobisen, panen parem pilte :).
õhtusöök.
Minu arvates on nii tore, et siin hakatakse alati mänge mängima, kui alkoholi juuakse, mitte ei pea istuma ja olema ja veel mingid niiiii tobedad mängud on ka, et äge lausa :P. Eile olid mu kaks lemmikut haamriga naela kännu sisse löömine (see mäng kestis kaks tundi :D) ja selline, kus tõstad põrandaharja pea kohale, keerutad kümme korda hästi kiiresti, siis viskad harja maha ja hüppad ise üle harja :D.
Täna tulin koju ja jäin magama. Nüüd olen jälle üleval. Homme hommikul kell 7 hakkab laat, kuhu ma vist lähen :D ja..praegu keedan makarone. Mis ma ikka pikalt lobisen, panen parem pilte :).
õhtusöök.
Friday, 24 September 2010
reede
käisin täna t-särgi väel õues palav olemas, tegin 35326 sammu, jäin trenniga hilja peale ja põrkasin pimedas metsas peaaegu kitsega kokku (see oli hirmsam kui eilne neeger) ja kukkusin tänaval pikali :). nüüd lähen reisile. varsti.
there are times when the poets and pornstars align and you won't know who to believe in
Täna hommikul ärkasin üles ja kolm hiiiiiiglasuurt kohvitassi oli mu akna taga. Nii suurt, et need olid suure rekka kastis. Siin juhtub ikka toredaid asju :). Eile käisin dartsi mängimas ehk noolemängu. Siseruumides :D, ma kartsin nii väga, et midagi juhtub, aga hoopis hästi tuli välja.
Mul on vist samasugune asi nagu Aneti blogis kirjas oli, et näen igal öösel kedagi eestist unes ja siis ei saagi ju eriti koduigatsus tulla, kui iga öö nendega koos olen.
Eile öösel nägin unes, et Matu tuli mulle külla ja ma olin niiiii õnnelik ja siis järsku nägin, et ta oli sõiduauto suuruse rohelise rohutirtsu ka kaasa võtnud ja siis ehmusin täiega, hakkas kartma ja ärkasin üles. Aga pärast magasin edasi ja nägin Matut hoopis Jukuga, mitte selle hirmsa asjaga.
Homme sõidame klassiga maale cabin tripile. Täna peaksin leidma pruuni värvi farmeri/farmeri naise/looma riided :D. aga mina ei tea kust.
Ja mul hakkabki jalgratas tulema (L)
AAAA ja siis eile mingi pilves või kuskil süsimusta värvi neegrinaine hakkas mind ründama täiega ja ma ei teadnud mida teha ja jooksin mingi suvalise poisi selja taha peitu, aga see poiss kartis ka ja siis tiris mind ja me jooksime koos ära :D. ja pärast õpetas ta mulle kõiki jala osasid taani keeles ütlema. Ma mäletan ainult, et kints on lo. ja põlv on kne. Aga väga hirmus oli küll. Mu kõige hirmsam asi siiamaani.
Praegu pean vist kooli õppima minema, aga hiiglama äge on siia kirjutada, kirjutan vist pärast veel :).
Elu on seiklus, lähen sõidan bussiga jänest.
Vi Ses! (näeme.)
Mul on vist samasugune asi nagu Aneti blogis kirjas oli, et näen igal öösel kedagi eestist unes ja siis ei saagi ju eriti koduigatsus tulla, kui iga öö nendega koos olen.
Eile öösel nägin unes, et Matu tuli mulle külla ja ma olin niiiii õnnelik ja siis järsku nägin, et ta oli sõiduauto suuruse rohelise rohutirtsu ka kaasa võtnud ja siis ehmusin täiega, hakkas kartma ja ärkasin üles. Aga pärast magasin edasi ja nägin Matut hoopis Jukuga, mitte selle hirmsa asjaga.
Homme sõidame klassiga maale cabin tripile. Täna peaksin leidma pruuni värvi farmeri/farmeri naise/looma riided :D. aga mina ei tea kust.
Ja mul hakkabki jalgratas tulema (L)
AAAA ja siis eile mingi pilves või kuskil süsimusta värvi neegrinaine hakkas mind ründama täiega ja ma ei teadnud mida teha ja jooksin mingi suvalise poisi selja taha peitu, aga see poiss kartis ka ja siis tiris mind ja me jooksime koos ära :D. ja pärast õpetas ta mulle kõiki jala osasid taani keeles ütlema. Ma mäletan ainult, et kints on lo. ja põlv on kne. Aga väga hirmus oli küll. Mu kõige hirmsam asi siiamaani.
Praegu pean vist kooli õppima minema, aga hiiglama äge on siia kirjutada, kirjutan vist pärast veel :).
Elu on seiklus, lähen sõidan bussiga jänest.
Vi Ses! (näeme.)
Subscribe to:
Posts (Atom)